Rudo Puksi päevik Kiievi kandist. «Matuseid on väga palju, kõikjal kohtab järjest rohkem ratastoolis, karkudel ning ilma käe või jalata inimesi.»

Egon Valdaru
, reporter
Copy
Ukraina tänavatel kohtab üha rohkem Venemaa rünnakutes viga saanud inimesi. Pildil võtab Vene suurtükitule tagajärjel jala kaotanud sõdur vastu isamaa kaitsja medalit.
Ukraina tänavatel kohtab üha rohkem Venemaa rünnakutes viga saanud inimesi. Pildil võtab Vene suurtükitule tagajärjel jala kaotanud sõdur vastu isamaa kaitsja medalit. Foto: Dominika Zarzycka

Rudo Puks, kes viljandimaalastele on tuttav Tuhalaane Kopra talu peremehena, on seitse aastat elanud Ukrainas ja otsustanud, et jääb sinna sõjast hoolimata, sest kohalikud vajavad abi. Seekordne blogi sai kirja pandud kolmapäevaõhtuse telefonikõne põhjal.

Tere, rõõm on taas üle pika aja rääkida. Siin on suur suvi ja kuumus: paugutab 30-kraadiseid päevi. Minu suurim valu tuli sellest, et ühel päeval kõrvetasin päikese käes selja ära. Täna tegime leiba, see küpsetuslõhn ja värske leiva maitse on nii hea.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles