Gert Kiiler: Ärme jätame oma trumpe siin Viljandis kasutamata

Gert Kiiler Foto: Erakogu

KUI VILJANDIT ja siinset elu kiitma hakatakse, siis pea alati alustatakse sellest, kuidas siin on kõik eluks vajalikud asjad – alates teatrist ja kinost, lõpetades suurepärase huvihariduse ja spordivõimalustega – olemas ja veel käe-jala juures. Hinnatakse, et vahemaad on väikesed ja see on suurepärane linn laste kasvatamiseks, sest ei pea nende omapead liikumise pärast nii palju muretsema kui näiteks Tallinnas. Samuti olen kuulnud kiidetavat siinseid inimesi, kes on toredad ja sõbralikud.

Kõik eelpool nimetatu on õige. Ka mina naudin väikeseid vahemaid ja võimalusi, mida Viljandi pakub. Olen neid isegi ülistanud. Näiteks kui ma tahan rattaga minna trenni tegema, siis pea igast linna paigast jõuab maksimaalselt viie minutiga looduse keskele ja mitte kuigi tiheda liiklusega teele. Sisuliselt sama asi on ujuma minekuga. Viljandi järv, Paala järv, Karula järv, mõni karjäär – kõik on käe-jala juures, mõnda kohta minemiseks peab küll ratta või auto võtma, aga kui seda võimalust või tahtmist pole, saab ikka kenasti hakkama.