Justin Petrone: teekond läbi folgi pohmellini

XXIX Viljandi pärimusmuusika festival kuulutati avatuks eelmisel neljapäeval vihmasaju ja hea tujuga. Pilt illustratiivne Foto: Elmo Riig

NELJAPÄEV on esimene folgipäev. Olen otsustanud, et veedan festivali kainelt, mis võib osaliselt minu melanhoolset meeleolu selgitada. Rõõmsat tuju kahandab ka vihm, mis pagendab mu koos oma noorima tütrega puude vilust pelgupaika otsima. Sajab tugevat vihma ning see ujutab üle tänavad, leotab läbi kebabid ja sõõrikud. Vihma tõttu ma avamisele ei läinudki. Ning muidugi on hakanud linna imbuma folgilised.

Viljandis võib veeta terve aasta ja noid folgi inimesi mitte näha, kuid ühtäkki on nad tagasi ning sagivad parvena ringi. Kus nad ülejäänud osa aastast on? Äkki tukuvad lossimägede tagustel nõlvadel? Kui folgilised tulevad, siis jääd neid vaatama. Mulle tundub, et pikaldased pilgud ongi folgil käibel olev valuuta. Pilk on hoopis tähendusrikkam kui sõnad. Mida see pilk tähendab? Mõnikord erinevaid asju.