Fantaasiast rääkija pani žürii kõrvu teritama

Kõnevõistluse žürii liige Andres Oja (vasakul) jagas gümnaasiumiõpilaste seas võitjaks tulnud Karl Mitile autasustamisel kasulikke näpunäiteid. Foto: Elmo Riig / Sakala

Viljandi maagümnaasiumi aulas kolmapäeval asetleidnud maakondlikul kõnevõistlusel võidutsesid tööd, mis kõnelesid fantaasiast, vastutusest ja iseendaks olemisest.

Maagümnaasiumi emakeeleõpetajad on kõnevõistlust korraldanud juba aastaid ning tänavu kandis see teemat «Vabadus mõelda, vabadus...».

Lisaks kümnele gümnaasiuminoorele astusid seal esimest korda üles põhikooliõpilased, keda oli kohale tulnud vaid esikolmiku jagu.

«Olen sellegi osavõtjate arvuga rahul, sest alus uuele traditsioonile on loodud,» ütles üks korraldajaid, maagümnaasiumi emakeeleõpetaja Irene Artma. «Rõõmustav oli see, et väga paljud põhikooliõpilased tulid võistlejaid kuulama. Kõnevõistlus on ju ühtviisi õpetlik nii esinejatele kui publikule.»

Artma hinnangul olid võistlusel ette kantud tööd väga originaalsed ja erinevad. «Tihti on nii, et pealkiri kallutab võistlejaid ühtmoodi mõtlema,» tõdes ta. «Seekord oli kõnesid kirjutades mindud mitut rada pidi ja toodud erinevaid näiteid.»

Valik oli raske

Nooremas vanuseastmes pälvis võidu Tarvastu gümnaasiumi kaheksanda klassi õpilane Peter August Skjolby, kelle juhendaja oli õpetaja Piret Kuropatkin. Noormees alustas oma lühikest ja löövat kõnet näitega piraadi pojast, kellest pidi kõigi ootuste kohaselt saama samuti mereröövel. Ettekanne kandis mõtet, et välistest ootustest hoolimata tasub kõigil järgida oma soove ja püüdlusi.

«Kui hakkasin kõnet kirjutama, soovitas ema, et võiksin alustada seda mõne väikese jutuga. Siis otsisingi internetist ideid ja panin lõpuks jutu kokku,» rääkis Skjolby pärast autasustamist. See on esimene kõne, mille ta on kirjutanud.

Teiseks tuli Elisabeth Heinrich (juhendaja Irene Artma) ja kolmandaks Kaspar Kivistik (juhendaja Meeri Tuul). Nemad õpivad Viljandi maagümnaasiumi kaheksandas klassis.

Gümnaasiumiastme parima valimine osutus žüriile üsna raskeks. Pärast kahekordset hääletust osutus võidukaks maagümnaasiumi üheteistkümnenda klassi noormees Karl Mitt, keda juhendas õpetaja Aili Kiin. Tema esitas mõjuvalt kõne vabadusest fantaseerida.

«Kõne sündis lihtsalt: panin oma mõtted kirja,» lausus võitja pärast autasustamist.

«Ma ei soovinud keskenduda palju räägitud teemadele: inimeste vabadusele, vabariigile või mõnele teisele säärasele valdkonnale. Tahtsin mõelda loominguliselt,» selgitas ta. «Lastena ju kõik mängivad ja kujutavad endale asju ette. See on mõnus! Seda tuleks ka täiskasvanutele meelde tuletada, sest mida rikkam on inimese fantaasia, seda huvitavam on tema elu.»

Mitt avaldas arvamust, et ilmselt tulid talle kasuks näitlejast isalt saadud esinemisoskus ning eri võistlustelt kogutud kirjutamiskogemused.

«Eks ma seadnud võidu endale eesmärgiks,» tunnistas ta. «Kooli kõnevõistlusel tulin juba võitjaks, pärast seda soovisin jõuda ka maakondliku vooru etteotsa. Kui endale eesmärke ei sea, ei ole ka motivatsiooni.»

Karl Miti tugev konkurent oli maagümnaasiumi üheteistkümnenda klassi neiu Sirkka Johanna Siimsoo (juhendaja Irene Artma), kes sai teise koha. Hea kõnega pani žürii raske valiku ette ka kolmandaks tulnud Jakobsoni gümnaasiumi üheteistkümnenda klassi noormees Mats Mikkor (juhendaja Juta Klettenberg).

Nende kõned arutlesid vabadusega kaasneva vastutuse ning Eesti riigi olukorra üle.

Publiku lemmiku tiitli ja žürii eriauhinna näitlejameisterlikkuse eest pälvis maa­gümnaasiumi neiu Mall Kalmann. Eripreemia julge teemavaliku ja esituse eest sai ka Jakobsoni gümnaasiumi neiu Laura Paluoja.

Kasvatab enesekindlust

Õpetaja Irene Artma hinnangul ei ole kõnevõistlusel kõige tähtsam võit, vaid hoopis see, et õpilane saab oma mõtted välja öelda auditooriumi ees. «Olen oma töös näinud, et esinemine õpetab noori ennast adekvaatselt väljendama: seal näevad nad otse publikult, kas ja kui hästi nende sõnum kohale jõuab.»

Artma lisas, et esinemine annab noortele enesekindlust ja julgust oma arvamust avaldada.

«Loodan, et selline võistlus õpetab inimesi rohkem enda eest seisma,» nentis ka žüriisse kuulunud Ugala näitleja Andres Oja. «Seni on eestlane olnud pigem õnnetu tagasihoidlik inimene, kes kõik ära kannatab. Mujal maailmas seisavad inimesed enda eest rohkem. Tore, et nüüd ka õpetajad lõpuks streigivad,» ütles ta.

Žüriisse kuulunud riigikogu liikmele Helmen Kütile meeldis see, et esinejatel silmad särasid. «Nad arutlesid väga eluliselt ja julgelt nii aktuaalsetel teemadel kui inimlike väärtuste üle,» tunnustas ta. «Eriti meeldis mulle ühe neiu mõte: «Tuleb julgeda ka eksida.» Ükski inimene pole kõikvõimas ning eksimuse tunnistamine jätab ka suurtest juhtidest inimliku mulje.»