Saada vihje

Bussijuht pani raha oma taskusse

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Tartu—Viljandi—Mõisaküla liinil sõitev bussijuht Jaan Kivioja pistis althõlma saadud piletiraha oma tasku, bussi astujad said aga vastutasuks mõnevõrra odavama sõidu.
Tartu—Viljandi—Mõisaküla liinil sõitev bussijuht Jaan Kivioja pistis althõlma saadud piletiraha oma tasku, bussi astujad said aga vastutasuks mõnevõrra odavama sõidu. Foto: Elmo Riig / Sakala

«Sakala» eksperiment paljastas, et Tartu—Viljandi—Mõisaküla liinil sõitev bussijuht Jaan Kivioja varastas althõlma sõidutasu võttes riigilt ja tööandjalt.

Kümme minutit enne kella kaheksat õhtul sulgeb numbrit 408 kandva bussi juht Viljandi bussijaamas sõiduki ukse ja alustab sõitu Mõisakülla. Tartust tulnud ning Õisust läbi põikav SOR-marki buss peab lõpp-peatusesse jõudma viis minutit enne kella üheksat. Vähemalt siis, kui roolis on bussijuht Jaan Kivioja, tavaliselt Mulgi Reiside bussil nii kaua ei kulugi ja paljud seda kasutavad mõisakülalased jõuavad end

«Aktuaalse kaamera» alguseks kodus kenasti teleka ette seada.

Muu hulgas Keskerakonna nimekirjas Abja vallavolikogusse kuuluv Kivioja ei kihuta, aga sõidab ülearu venimata ning teeb seda igati sujuvalt ja kindlustunnet tekitavalt. Pikk staaž paistab välja.

Kui keegi soovib peatuste vahel maha minna, tarvitseb tal seda ainult viisakalt küsida ja Kivioja leiab peatumiseks sobiva võimaluse. Tänulikule sõitjale vastab roolikeeraja viisakalt: «Palun-palun!»

Harva esineva viisakusega vilgutab Jaan Kivioja õhtupimeduses sõites vasakut suunatuld ka siis, kui vastu sõidab veoauto. Harilikult tervitavad üksteist nii vaid bussijuhid omavahel.

Kuid bussijuht Jaan Kivi­ojal on ka teine, valgust kartev külg. Kui bussi astuja on tuttava näoga või tundub muidu sobiv, küsib ta, kas piletit on vaja, ning kui ei ole, saab too vastutasuks sõidu odavamalt. Teisisõnu: piletiraha läheb vasakule.

Kolm katset

«Sakala» toimetus sai kõnealusel liinil sõitjate käest anonüümse vihje, et üks bussijuhtidest sahkerdab, juba möödunud aasta lõpul. Laekunud infost võis järeldada, et lugu läks järjest hullemaks, näiteks ühel õhtul oli seitsmest sõitjast pileti saanud väidetavalt vaid kaks.

Läksin pealtnäha tavalise sõitjana asja esimest korda kaema 30. jaanuaril. Jätsin end  pealeastujate järjekorra lõppu ja püüdsin eespool toimuvat jälgida.

Kuulsin võrdlemisi halvasti, kuidas Kivioja naiselt, kes oli talle ilmselt tuttav, lõbusas tujus midagi pileti kohta küsis. Naine vastas, et andku ikka pilet ka — on kohe uhkem tunne. Rohkem midagi kahtlast Viljandi bussijaamas tol korral ei juhtunud. Küsisin pileti Mõisakülla ja sohver pistis selle mulle pikema jututa kahe euro ja viiekümne sendi eest pihku.

Abja-Paluoja peatuses astus bussi soliidses eas mees. Rahaalusele poetatud sentidest korjas Kivioja ära vaid osa. Mees võttis alles jäänud mündid tagasi ning naeratas. Piletimasin jäi sedapuhku toimingust välja.

Järgmine katse leidis aset 13. veebruaril ning siis oli rohkem õnne — kui seda nii võib nimetada. Palusin taas pileti Mõisakülla ning bussijuht küsis midagi, mis mul kõrvust mööda läks. Palusin küsimust korrata.

«Piletit on vaja?»

«Ei ole.»

«Siis saab kahega hakkama.»

Ulatasin Kiviojale kaheeurose mündi.

«Aitäh,» ütles ta ning mõistsin, et olin harjumusest piletit ootama jäänud. Astusin edasi ja võtsin istet.

Seekord tuli Abja-Paluojal peale keskealine naine. Tallegi jättis juht pileti andmata.

«Õige! Rahvale kah raha!» kiitis naine, kes sõidu odavamalt sai.

Viimast, kolmandat korda sõitsin eksperimendi tarbeks Mõisakülla liigaasta päeval ehk 29. veebruaril. Seegi kord õnnestus sõit soodsamalt saada.

«On vaja ka või?» küsis juht kahte kaheeurost münti silmitsedes. Raputasin pead ja ütlesin tasase häälega, et ei ole. Vaid üks münt vahetas omanikku ning asusin istekohta valima. Olles end sisse seadnud, märkasin, kuidas üks bussi astunud naine nagu muuseas Kiviojale raha pihku pistis ja kohta valima asus. Ilmselt oli ta süsteemiga hästi tuttav.

Kui Mõisakülla jõudsime, oli peale minu ja juhi bussi jäänud veel vaid üks teismeline poiss. Teades, et seekord keegi teisele poole raudteed minna ei soovi, peatus Kivioja tavalisest kohast paar meetrit eemal. Poiss astus bussist maha ning minul oli aeg ennast tutvustada.

«Kas soovite asja kuidagi kommenteerida?» küsisin Jaan Kiviojalt, kes oli minu ametit ja sõitmise põhjust kuuldes silmanähtavalt ehmunud.

«Ma ei oska praegu nagu midagi öelda,» lausus ta pärast pisukest mõtlemist vaikselt.

Ütlesin, et võtan homme Mulgi Reiside Viljandi regiooni juhi Madis Lepaga ühendust ning kui ta siiski soovib selgitusi anda, saab ta selle võimaluse kindlasti. Astusin bussist välja ja istusin juba ees ootavasse autosse.

Buss sulges ukse ja sõitis edasi. Aeglaselt.

Bussijuht kahetses tegu

Juhtunu üle järele mõeldes oli Jaan Kivioja järgmisel päeval valmis juhtunu kohta selgitusi andma. Ta avaldas tehtu pärast kahetsust.

«Mul on väga kahju ja ega mul enda õigustuseks suurt midagi öelda olegi,» nentis ta. «See on tööandja ja ka teiste suhtes väga häbiväärne tegu.»

Kivioja ei osanud täpselt öelda, mis oli teda pileteid althõlma müüma ajendanud. Tema seletuste kohaselt oli üks mõte, mis sel viisil talitades peast läbi käis, et ehk õnnestub nii lõunale kulunud raha tagasi saada.

Mille järgi ta aga otsustas, kellele piletit müüa ja kellele mitte?

«Eks ma vaadanud, kes on kohalikumad inimesed,» lausus ta hetkelise kaalumise järel. Niiviisi talitades oli ta muu hulgas mõelnud ka sellele, et bussikasutajatel, kes pole tihti just kõige jõukamad, õnnestub sel viisil natuke raha kokku hoida.

Selle üle, kas ta Abja volikogusse edasi jääb või mitte, ei olnud Kivioja kommentaari andmise ajal veel mõelnud.

«Võib-olla peaksin tõesti tagasi astuma,» arutles ta.

Abja vallavolikogu aseesimees keskerakondlane Peeter Mõttus ei osanud selles osas eile samuti seisukohta võtta, öeldes ainult nii palju, et kui Kiviojale esitatakse reaalne süüdistus või kui ta tunnistab end ise süüdi, võidakse tema Keskerakonna nimekirjas volikogusse kuulumine arutlusele võtta.

Ülemusel karm hinnang

Mulgi Reiside Viljandi regiooni juhataja Madis Lepp oli oma kommentaaris resoluutne.

«Selline soodustuse pakkumine on puhas vargus firma ja ka riigi taskust,» ütles Madis Lepp.

«Pean tunnistama, et kõnealuse probleemiga on tegeldud aastaid ja edu on saavutatud vaid range kontrollimisega,» lisas Lepp. «Tänan «Sakalat», et meie kitsaskohad välja toodi. Juhi saatus ja karistus otsustatakse lähiajal, kui kõik üksikasjad on läbi arutatud.»

Madis Lepp palus vabandust nendelt sõitjatelt, kes sõiduraha makstes Jaan Kiviojalt piletit pole saanud. Kõigile althõlma müüdud piletiga nõus olnutele koputas ta südamele, et piletituluta liine ei saa käigus hoida.

«Sõitja saab teenuse odavamalt, aga selline tegutsemine ei ole jätkusuutlik,» rõhutas ta.

Tagasi üles