Siim Kiisler: Maainimesed saavad lõpuks voolu majja

Siim Kiisler Foto: Artur Sadovski

22. JAANUARIL jõustunud elektrituruseaduse muudatus võimaldab toetada maapiirkondades elavaid inimesi, kelle majapidamises pole seniajani elektrit.

Samal päeval hakkas kehtima ka määrus, mille alusel saavad inimesed valla- ja linnavalitsustele sellekohase taotluse esitada.

Taotluse tingimuste ja menetluse korra kohta leiab täpsemat teavet siseministeeriumi kodulehelt internetis ja omavalitsustest.

EHKKI ELEKTER võeti Eestis kasutusele juba 126 aastat tagasi, pole see kurioossel kombel veel kõigile kättesaadav.

Vajadus seni kehtinud seadust muuta tuleneski sellest, et meil on infoühiskonna ja tehnoloogia kiirest arengust hoolimata peresid, kes peavad kodus toime tulema elektrita. Juhtmed on seinal, aga särtsu pole sees. Enamasti on need sellised kodud, kus varem on elekter olnud, aga kust see segastel aegadel on liinivarguste tõttu kadunud.

EI OLE normaalne, et põlises talukohas elav pere on pidanud juba aastaid hakkama saama ilma elektrita. Sääraste kodude mure oli aga seniajani lahendamata, sest asulatest kaugele jäävasse metsatallu liini vedada on kallis ja käib enamikule peredele üle jõu. Õnneks on olukord muutunud.

Kõige enam vajab toetust ligikaudu sada hajaasustusega piirkondades elavat peret. Abisaajate grupp on selgelt piiritletud peredega, kes on pidanud oma kodus seni akude või generaatoritega läbi ajama.

Esialgu on sel aastal toetusteks kavandatud 27 miljonit krooni ja sellest saavad abi kõigepealt lastega pered. Ei saa ju lubada, et kõige tavapärasemad igapäevatoimingud on elektri puudumise tõttu pidevalt raskendatud. Perekondi, kus lapsed majas, aga elektrit pole, on 14.

TOETUSTE SÜSTEEM on üles ehitatud nii, et taotleja ise maksab liitumistasust kümme protsenti, kui summa jääb alla 200 000 krooni, ning ühe protsendi üle 200 000 küündivatelt summadelt. Minimaalne omafinantseeringu suurus on 10 000 krooni.

Asjaajamine võib küll võtta aega, kuid ohtu, et selle tõttu toetus saamata jääb, ei tohiks olla. Taotluste esimese vooru tähtaeg on 1. aprill ning teine voor lõpeb 15. oktoobril. 2010. aastal saab taotlusi esitada 1. aprillini.

Toetusprogrammi eesmärk on kaotada aja jooksul tekkinud ebaõiglus kaugetes külades ja taludes, kus elektrivõrguga liitumine käib elanikele üle jõu. Taotlemise tingimused on seatud nii, et abi jõuaks kõige suuremate hädalisteni.

Kindlasti ei soovi riik asuda toetama kinnisvaraäri. See programm ei näe toetust ette ka suvilatesse elektri viimiseks.

Kõrvaltvaataja võib nüüd küsida, milleks kulutada mitukümmend miljonit krooni riigi raha, et suhteliselt väike hulk inimesi saaks elada seal, kus olulisim infrastruktuur puudub. Vastus on väga lihtne: see on riigi soov ja huvi, osa regionaalpoliitikast.

Põlistalude ja külade säilimine on osa elu säilimisest maal. Uus toetus tagab loodetavasti, et sadakond peret ei otsusta linnaelu kasuks, sest nende maal asuvas kodus pole elektrit.

Samal põhjusel toetab riik kodusid, kus on raskusi puhta veega. Suvel alanud hajaasustuse veeprogramm on käivitunud hoogsalt ja rakendunud juba 165 omavalitsuses.

EESTIS ON praegu tuhandetes projektides ringlemas miljardeid kroone Euroopa toetusraha. Need summad on aga enamasti mõeldud suurteks investeeringuteks omavalitsustele, ettevõtetele ja asutustele. Mul on väga hea meel, et oma kodanikelt kogutud maksukroone kasutades paneb riik nüüd tähele just perede igapäevaseid muresid.