Õige pea pärast seda, kui kogu Eesti elas kaasa Virtsu inimestele, kelle koduõuelt Swedbank kavatses ära viia sularahaautomaadi, kadus see hoopis Viljandi südalinnast Lossi tänavalt.
Kui kaugel on lähim rahaautomaat?
/nginx/o/2017/06/08/6761849t1h1e5f.jpg)
2. märts 2012, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Et Virtsu automaat otsustati alles jätta, võis jääda mulje, et selle asemel tuli üks maha kruvida kusagilt mujalt. Pank kinnitab, et kahe automaadi saatus pole omavahel seotud: Viljandi oma oli otsustatud maha võtta palju varem.
Sulgemisele eelneb põhjalik analüüs
«Sakala» otsustas seepeale uurida, kui palju on Viljandis ja kogu Viljandimaal pangaautomaate ning millest sõltub nende püsima jäämine.
Kokku on Viljandimaal praegu nelja panga peale 29 sularaha väljavõtmist võimaldavat automaati. Neist 14 kuuluvad Swedbankile ja 12 SEB-le ning kolm on Nordeal ja Sampol ühised.
Peale Viljandi on Swedbankil automaadid Suure-Jaanis, Võhmas, Mustlas, Abja-Paluojal, Karksi-Nuias ja Kõpus, SEB-l aga Suure-Jaanis, Mustlas ja Karksis.
Swedbanki pressiesindaja Mart Siilivase sõnul eelneb eemaldamisele alati põhjalik analüüs: vaadatakse üle piirkonna pangaautomaatide kasutatavus ja alternatiivsed võimalused maksta kauplustes ja teenindusettevõtetes kaardiga.
«Kasutatavuse statistikast lähtudes eemaldatakse pangaautomaate piirkondadest, kus neid paikneb mitu ning klientide sularahavajadus on kaetud,» selgitas Siilivask. Tema kinnitust mööda arutatakse niisugused otsused alati läbi ka omavalitsustega.
Varem on Swedbank «Sakalale» kinnitanud, et rohkem pole neil plaanis Viljandimaal rahaautomaate sulgeda.
Kui Swedbank likvideeris Viljandis ühe sularahaautomaadi, siis SEB kavatseb panga Lääne regiooni juhi Indrek Lassi sõnul tänavu avada uue. Kuhu see tuleb, ei soovi ta avaldada, sest seda ei paigaldata veel lähikuudel.
Nii nagu Swedbank, ei taha ka SEB nimetada konkreetset kasutamise piirmäära, millest vähema puhul ähvardaks automaati sulgemine. «Langetame otsuseid asukohast lähtudes. Peale selle, et automaati piisavalt kasutatakse, peab see olema kaitstud rünnete eest. Mõne asukoha populaarsus kõigub sesooniti ning on muidki tähtsaid tegureid,» selgitas SEB Lääne regiooni juht.
Peale sularaha väljamakse automaatide on SEB-l Viljandis kaks, milles saab teha makseid: üks on avatud ööpäev läbi kontoris ja teist on võimalik kasutada Centrumis. Kontoris on kogu ööpäeva kasutuses veel sularaha sissemakse automaat, millest saab ühtlasi raha välja võtta.
Swedbankil on Viljandi kontoris kaks makseautomaati ja üks, mis võimaldab teha sularaha sissemakseid. Maakonnas kummalgi pangal seda sorti automaate pole.
Rajatakse Baltimaade suurimat võrku
Indrek Lassi jutu järgi otsib SEB pank sulgemise asemel võimalust sularahaautomaatide ringi suurendada ja ühtlustada. «Teeme DnB, Nordea ja Sampoga koostööd, et liita automaadivõrgud. Ühtne võrk võimaldaks pakkuda väiksemate kuludega ulatuslikumat teenust,» rääkis Lass.
Tema sõnul väheneb sularaha kasutamine järjepidevalt. «Küsimus on selles, kas muudatustega peaks kaasas käima teenuse vähendamine või on pankade koostöös võimalik hoida see optimaalne,» arutles Indrek Lass.
«Leiame, et luues teistega ühtse sularahaautomaatide võrgu, suudame pakkuda sularahateenust palju parematel tingimustel kui igaüks eraldi,» lisas ta. Pankadeülesel automaadil oleks tema hinnangul rohkem kasutust ja seega parem potentsiaal ka väikestes asulates.
SEB-l on Eestis 312 sularahaautomaati. Kui realiseeruks mitme rahaasutuse koostöös plaanitava pankadeülese sularahaautomaatide võrgu kava, oleks neid SEB klientide kasutuses juba enam kui 400. Indrek Lassi ütlemist mööda võib see arv tulevikus veel kasvada, sest ühisvõrguga on liituma kutsutud kõik pangad.
«Eesmärk on luua Baltimaade suurim sularahaautomaatide võrk. Täpsem plaan, kuidas huvitatud pangad saavad ühisvõrku arendada, selgub tõenäoliselt tänavu juuniks,» lubas ta.
Nordea kommunikatsioonijuhi Jane-Liina Liivi sõnul on Nordeal ja Sampol praegu Eestis sada ühist sularahaautomaati ja tänavu peaks nende arv jääma samaks või veidi suurenema. «Klientide nõudlusest või asukoha rendilepingutest tulenevalt võidakse neid ümber paigutada: ühes kohas sulgeda ja teises avada,» seletas Liiv.
Viljandi kolme automaadiga ei tohiks tema jutu järgi midagi juhtuda, aga maakonnas võrku laiendada polevat praegu plaanis.
Ka Liiv kinnitas, et pankade ühisvõrgu loomise kava muutub täpsemaks tänavu juunis.
Swedbank arendab elektroonilisi kanaleid
Swedbank on pressiesindaja Mart Siilivase sõnul pankadeülesest rahaautomaatide projektist eemaldunud ning otsustanud jätkata Eesti suurima pangakanalite võrgu loomist omaette. Sularahaautomaate on tal praegu 424.
«Astume oma klientidega ühte sammu ja arendame rohkem neid kanaleid, mida nemad eelistavad. Praegu teevad kliendid rohkem kui 98 protsenti tehinguid elektrooniliste kanalite kaudu, järelikult on nad muudatused hästi vastu võtnud ning ootavad just mugavusteenuste laiendamist,» selgitas Siilivask.
Ta nimetas näitena neli aastat tagasi loodud erakliendi internetipanka, mis ühendas esimest korda maailmas panga kodulehe ja internetipanga funktsioonid, ning mainis ka nutitelefonide tarvis mullu turule toodud mobiilipanga lahendust, mis kogus lühikese ajaga rohkem kui 25 000 kasutajat.
«Finantsotsuste tegemine on klientidel läinud seetõttu järjest lihtsamaks: praegu saavad nad netipangas sõlmida mitmesuguseid lepinguid ja tellida pangakaarte ning lisandunud on ka interaktiivsed nõustamise ja finantsplaneerimise lahendused. Varem oli tarvis nende teenuste saamiseks kontorisse minna,» rääkis Swedbanki pressiesindaja.