Suure-Jaani vald otsib tornile säravat ideed

Tuletõrjetorn ilmestab Suure-Jaani südant. Foto: Peeter Kümmel / Elmo Riig (fotomontaaž)

Suure-Jaani vallavalitsus on nõus andma 650 eurot inimesele, kes pakub parima lahenduse endise tuletõrjedepoo kasutamiseks.

«Ootame ideede pakkujaid, aga kõige rohkem neid, kes oleksid valmis pakutud idee hiljem ka ellu viima,» lausus vallavanem Tõnu Aavasalu.

Kesklinnas asuva kinnistu suurus on 2500 ruutmeetrit, sellel asub endine tuletõrjedepoo voolikute kuivatamise torn garaažihoonete ja keldrikorrusel paikneva saunaga. Hoones on vesi ja kanalisatsioon ning õuel puukuurid.

Pritsimehed jätsid ehitise maha läinud aasta septembrikuus, kui nad kolisid varem Taisto bussipargile kuulunud ja vahepeal renoveeritud avaramasse hoonesse.

Püütakse ennetada tühiostu

Tõnu Aavasalu sõnul on vald kaalunud eri variante, üks nendest oli kinnistu müümine. «Paraku on oht, et keegi soetaks selle niisama ja jätaks tühjalt seisma. Ideekonkursi kaudu loodame leida parima lahenduse,» selgitas ta.

Samas rõhutas vallavanem, et võistluse võitmine ei anna idee elluviimiseks lepingu sõlmimisel eelist.

«Omavalitsuse seniseid mõtteid kaaludes oleme märganud, et hoone käigushoidmiseks tuleks kõvasti peale maksta. Konkursiga loodame leida lahendust, mis oleks isemajandav,» kõneles vallavanem.

Vallavanema meelest võiks nimetatud hoone olla seotud teenindusega, tegutseda näituse- ja muuseumihoone või millegi sellesarnasena. Valla plaane ei soostunud Aavasalu rohkem valgustama, samuti ei ole tema sõnul aus avaldada ideid, mida paar huvilist on juba välja käinud.

«Loodame, et tuleb veel huvitavamaid mõtteid,» lausus vallavanem. Ideid oodatakse koos lühikese äriplaaniga vallavalitsuse kantseleisse 9. aprilliks.

Miljööväärtus peaks säilima

Torn on ehitatud 1956. aastal, ülejäänud hoone 1934. aastal. Torni tipus trooniv metallkujuke koos aastanumbriga 1904 tähistab tuletõrjujate tegutsemise algust Suure-Jaanis.

Nimetatud kinnistu on miljööväärtuslik objekt, mis kuulub Suure-Jaani kihelkonnakooli hoone muinsuskaitsevööndisse.

Viljandimaa muinsuskaitseinspektor Anne Kivi ütles, et konkursid toovad tihti suurepäraseid lahendusi. «Vanu hooneid on järjest vähemaks jäänud. Loodan väga, et see tuletõrjetorn säilib ajaloolisel kujul,» lisas ta.

Mõisaspetsialist ja Õisu sepikoja omanik Urmas Tuuleveski märkis, et tuletõrjetorn on koos kiriku, pastoraadi, järve ja vana vesiveskiga, kus asub kohvik Arturi Juures, Suure-Jaani linna sümbol ja annab sellele ajaloolise miljööväärtuse.

«Tuleviku üle tuleks väga sügavalt mõelda: juhul kui hoone kuju tugevasti muuta, kaotab linna süda palju oma iseloomust,» rääkis Tuuleveski. «Kui ajaloolised sümbolid kaovad, muutub paik üheks paljude igavate linnades seas, millel pole oma iseloomu. Paljude linnadega Eestis, sealhulgas Viljandimaal on nii juhtunud.»