Kaspar Taimsoo: miks on meil vaja Viljandi järve randa ja kuidas muuta seda paremaks?

Viljandi järve rand Foto: Marko Saarm

VILJANDIT seostatakse mujal Eestis enamasti kolme asjaga: pärimusmuusika festivali ehk rahvapäraselt folgiga, lossimägede ja Viljandi järvega. Seesama Viljandi järv, mille üle on ka meie inimesed väga uhked.

Subjektiivselt vaadates tundub, et järveäärne ala elab praegu üsna hästi: kuumadel suvepäevadel on rand rahvast täis, inimesed istuvad kohvikutes ja palliplatsidel mängitakse hommikust õhtuni. Järves ujutakse tegelikult aasta läbi, sest Viljandis on talisuplejate arv tõusuteel. Järv on meil ka üsna pikk: ühest otsast teise on natuke vähem kui neli ja pool kilomeetrit. Hiljuti kehtestatud rahuliku liiklusega järveala on minu hinnangul ainuõige samm selles suunas, et meie hinnatud randa ja selle ette jäävat keskkonda oleks kõigil ühtemoodi hea nautida ja kasutada.