Kevadel lõpetas Kelly Heinpõld Viljandi gümnaasiumi sotsiaalsuuna, nüüd, suvel on ta ametis loomade varjupaigas. «Olen hingelt maalaps – elasime perega enne Viljandisse kolimist Kõpus –, ja mulle on loodus ja loomad väga südamelähedased,» räägib ta. «Tahtsin ka näha, kuidas ma varjupaika sattunud loomade erinevate tujudega hakkama saan. Saan, täitsa tore on.»
Argipäevaõhtuti läheb ta pärast loomade eest hoolitsemist Paalalinna heiteväljakule ketast heitma ja kuuli tõukama ning nädalavahetustel on enamasti võistlused. Võistlustevahelisel ajal on treeningud rahulikud, tehnikat lihvivad. Seda ütleb treener Tiit Arugi, et võistluste vahel ei maksa hakata uusi asju õppima, siis läheb kõik vussi ega õnnestu enam seegi, mis varem hästi välja tuli.