Remonditav Tartu maantee laguneb aina hoogsamalt

Mullu suve lõpul ja sügisel siledana laotud aluskihist on kohati saanud auklik kruusatee.

FOTO: Peeter Kümmel / Sakala

Justkui pommitatud sõjatee või lihtsalt lagunemisaldis pooltöö — olgu hinnang milline tahes, kuid nii Tartu maantee remondi tellija kui töö tegija tunnistavad, et nõnda suurt lagunemist ei osanud nad karta.

Üle talve seisma jäetud esimese ehk kandva aluskihi murenemine muutus hullemaks eelmise nädala sulaga. Näiteks neljapäeval oli tee kividest kirju ning  sulaveeloikudes varitsesid löökaugud.

Kõige kehvemas seisus on kaks lõiku: Viiratsi ja Vana-Võidu esimese ristmiku  ning Uusna ja Tusti vahel. Nädalavahetuseks jõudis teehooldaja hullemad kohad kohendada, kuid eilegi nõudis teekatte jälgimine autojuhtidelt piinlikku tähelepanu ja veidigi kiiremini sõitnud auto järel paiskus laiali kivisadu.

Viljandlane, kes oma nime lehes öelda ei soovinud, kurtis, et reedel Tartu poolt tulles lendas pärast Tustit vastu tulnud sõiduki alt tema auto aknasse kaks kivi.

Maanteeameti Lääne regiooni ehitusosakonna peaspetsialist Allan Allik kordas varem öeldut, et jätta kogu remondijärgus lõik kevadeni esimese katte alla seisma oli ehitaja valik. Maanteeamet tegi ettepaneku ehitada valmis lühem lõik, aga see-eest täielikul kujul, kahekihilise kattega. Ehitaja otsustas teisiti: kattis peaaegu terve lõigu esimese kihiga.

Küsimusele, kas auklikuks lagunenud aluskiht kevadiste lõpptöödeni üldse kestab, vastas Allik, et see selgub, kui kevad käes.

Seni peab ehitaja Alliku kinnitusel hoolitsema tee sõidetavuse eest, seda puhastama ning auke lappima.

Töövõtja, aktsiaseltsi TREF tegevdirektor Andres Gailit ütles, et hoogne lagunemine tuli ka ehitajale üllatusena, kuid vead parandatakse ning tee saab korda.

«Kasutasime hästi jämedat segu, mida me pole varem üle talve jätnud,» kõneles ta. «Ega selline avatud aluskiht peagi väga hästi vastu pidama, aga lootsime paremat. Me valmistasime isegi normist natuke suurema bituumeniprotsendi ja peenosise sisaldusega segu, et kiht paremini vastu peaks.»

Gailiti hinnangul pole aluskihti nullist peale ehitama siiski tarvis hakata, piisab täiendavast kaitsekihist enne asfaltkatet.


Täispikkuses artikkel ilmus
28. veebruari «Sakalas»

Tagasi üles