/nginx/o/2016/02/05/5013677t1hbddb.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2022/07/13/14690982t1h67b0.jpg)
Mitu vastajat muheleb või pahvatab isegi naerma, kui kuuleb Viljandi linnavalitsuse loodud joodikute puhkealast. Aga kõik mõistavad, et teema on tõsine ja mure olemas.
Sakala küsis arvamust kuuest omavalitsusest: Pärnu, Rakvere, Võru ja Narva linnast ning Saaremaa ja Valga vallast. Uurisime, kuidas seal on lood alkoholist sõltuvate eluheidikutega ja mida on nendega ette võetud. Ühtlasi palusime vastust küsimusele, mida arvata Viljandi linnavalitsuse kõnealusest otsusest.
Nagu Sakala hiljuti kirjutas, kolisid Viljandis Valuoja pargi nõlval möödujaile pinnuks silmas olnud napsilembesed tegelased kõnnitee äärest veidi eemale haljastule, kuhu linnavalitsus kujundas neile privaatsema puhkeala. Siiski on nad vahel ka mujal liikvel ning istuvad või magavad näiteks kettagolfimänguritele mõeldud alustel.
Viljandi linnapea Madis Timpson märkis, et elu hammasrataste vahele jäänud inimesed – või kuidas keegi nimetab – on olemas, seda ei saa eitada. Abilinnapea Kristjan Mändmaa ütles, et midagi tuli ette võtta ja nüüd saavad napsitajad olla veidi eemal omaette.
PÄRNU
Pärnu linnavalitsuse meedianõunik Teet Roosaar
Spetsiaalset joodikute puhkeala Pärnu linnavalitsus teinud ei ole. Küll on aga selle peale mõeldud, sest eluheidikute probleem on igas linnas ja Pärnus ehk rohkemgi, sest oleme kuurortlinn ja suviti tuleb siia rahvast lisaks.
Praegu pole Pärnus leitud sobivat kohta, kuhu eluheidikuid võiks meelitada. Oleme koos politseiga arutanud, kus see võiks olla: natuke teistest eemal, samas alkoholipoe ja taara vastuvõtu punkti lähedal. Kogunetakse ju ikka sinna, kus on mugav olla ning alkohol käepärast.
Pärnus meeldis eluheidikutele koguneda kesklinnas Martensi väljakul, mis on kaubanduskeskuste vahel. Seal olid pikad puupingid, kus neil oli mugav pikutada. Läheduses sai poest alkoholi osta. Kui pikad pingid viidi ära, jäi joodikuid väljakul vähemaks. Praegu on nad kogunema hakanud linnavalitsuse kõrval pargis ja bussijaamas, mis kindlasti pole selleks sobivad kohad.
Teema on lahendamata. Viljandi joodikute puhkeala peale võib küll muiata, kuid ega see halb mõte olegi. Huvitav oleks teada, kuidas viljandlased selle omaks võtavad. Muidugi ei meeldi joodikud teistele inimestele, aga kuskil peavad nad olema. Võib ju öelda, et ärgu joogu, kuid ega nad sellise ütlemise peale joomist maha jäta. See on sotsiaalne probleem, mille lahendamiseks on iga uus mõte teretulnud.
RAKVERE
Rakvere sotsiaalkeskuse direktor Mairi Leemets
Rakvere sotsiaalkeskusel on kodutuile mõeldud varjupaik linna servas haigla lähedal ning mitu aastat tagasi valmis varjupaiga klientidele suve- ehk aiamaja. Päevasel ajal on varjupaik suletud ja nii saavad nad aiamajas istuda. Samuti võib seal peatäit välja magada, sest varjupaika joobnuna ei lubata.
Osa kasutab aiamaja hea meelega, osa mitte. Rohkem ollakse seal suvel palavaga, sest aiamaja asub puude varjus vilus. Talvel ja sügisel seal eriti ei olda – kasutamine on sesoonne.
Kas eluheidikute probleem on sellega lahendatud, on iseküsimus. Rakvere kesklinnas on promenaad, mille pinkidel meeldib neile samuti istuda. Promenaad on bussijaama lähedal ning seega pole selles piirkonnas kõik joodikud meie linna omad, kui nii võib öelda.
Viljandi linnavalitsuse otsus on huvitav. Katus annaks veel parema tulemuse, kaitseks kuuma ja vihma eest. Arvan, et iga lahendus, mida pakutakse, on hea. Tavalistele inimestele joodikud küll ei meeldi, aga neid maa pealt ära ei kaota.
KURESSAARE
Saaremaa abivallavanem Mikk Tuisk
Rääkides Kuressaare linnast, siis eks meilgi liigu napsisõpru ringi, aga mingit suurt kogunemist avalikus ruumis pole, pigem hoiavad nad end silma alt ära. Aeg-ajalt istub teatud seltskond näiteks kesklinnas Raekeskuse juures kultuurikeskuse ja Ferrumi kaubanduskeskuse vahel. Bussijaamas ja selle kõrval samuti, sealt ajab turvafirma neid üldiselt eemale.
Saaremaa vallavalitsus pole arutanud küsimust, kas neile peaks looma spetsiaalse koha, kus nad võiksid aega veeta. Viljandi linnavalitsuse otsus tundub mulle mõnes mõttes mõistlik, et suunata nad natuke pilgu alt ära, aga teistpidi ei tahaks neile avalikku kohta puhkeala luua, sest see võib hakata tekitama probleeme. Eks ole näha, mis saab Viljandi eksperimendist.
VÕRU
Võru linnavalitsuse sotsiaaltööosakonna juhataja Eve Ilisson
Alkoholism on levinud üle Eesti ning selliseid inimesi jagub ka Võrus, aga ma ei oska öelda, et neid mõnes kohas rohkem koguneks. Mõni seltskond istub vahel siin, teine seal, eriti pärast 5. kuupäeva, mil riik maksab toetusi ja pensione. Võib-olla kohtab alkoholi liigtarvitajaid ilusa ilmaga enam Tamula järve äärses ja Juudi pargis.
Viljandi linnavalitsuse otsus teha Valuoja orgu joodikutele oma puhkeala pani mind esmalt naerma. Sotsiaaltöötajana aga ütlen, et see on inimeste sildistamine. Mulle isiklikult ei tule pähe mõtet teha alkoholisõltuvuses inimestele eraldi puhkeala. Nii võiks ju oma puhkeala luua ka puudega inimestele või kellele tahes.
Võru linna ääres on Nöörimaa tugikodu, mis pakub ühtlasi varjupaigateenust. Õues on koht, kus on võimalik järelevalve all ilusa ilmaga näiteks grillida. Tõsi on see, et enamik tugikodu elanikke on alkoholisõltlased. Meie õnneks on tugikodu kõrval uus politseimaja ja kainestuskamber.
Alkoholisõltlaste puhkeala avalikku linnapilti mina isiklikult ei looks, kuid soovin edu Viljandi linnavalitsusele, kelle sotsiaalamet on meie väga hea koostööpartner. Võimalik, et Viljandi linnal on see projekt läbi mõeldud ja saame edaspidi kasutada nende head kogemust!
VALGA
Valga vallavanem Monika Rogenbaum
Alkoholism valmistab ühesuguseid muresid kõikjal ning kindlasti näeb Valgaski purjus inimesi, kes kuskil istuvad ja joovad. Õnneks pole Valga alkohoolikutel üldiselt kombeks mõnes avalikus kohas suurema seltskonnaga koguneda.
Üksikud napsisõbrad valivad endale äraolemiseks varjulise pargipingi või mõne muu säärase koha. Mina olen leidnud nende jäetud prahti ja tühje pudeleid. Prügistamine üleüldiselt ongi praegu teema, mida Valga vallavalitsus arutab ja millele püüab lahendust leida.
Viljandi linnavalitsuse tegu – joodikutele oma puhkeala – paneb esmalt muigama, kuid selline otsus tundub huvitav. Ju siis on Viljandis selline probleem suur ning püütakse midagi ära teha. Elame Viljandile kaasa ja vaatame, kuidas seal läheb, ehk saame tulevikus midagi Valga heaks üle võtta.
Valga-Valka on kaksiklinn ja ühiseid pidusid tuleb linnas nii koordineeritult kui koordineerimata ette ja eks ühist napsivõtmist võib eeldada ka rahvusvahelises seltskonnas. Aastaid on eestlasi meelitanud Läti poolele siinsest odavam alkohol. Tunnetuslikult on Lätis kangema kraami järel käimine praeguseks vähenenud.
NARVA-JÕESUU
Narva-Jõesuu linnavalitsuse liige Imre Liiv
Nagu igas ühiskonnas nii on ka meie linnas inimesi, kes pole oma eluga kõige paremini hakkama saanud või on see nende elustiil. Küll pole ma tähele pannud, et purjutajad Narva-Jõesuus mõnda kindlasse kohta koguneksid. Nad on hajutatud, kas kellegi köögis või roheluses. Võrreldes Viljandiga on Narva-Jõesuu ka väiksem linn ja inimesi vähem. Meil on probleeme ülemeelikute puhkajatega, keda tuleb talitseda.
Viljandi spetsiaalne joodikute plats tundub lõbus. Ma ei usu, et see probleemi lahendab, aga miks mitte sel moel proovida. Iseasi, kuivõrd kasutajad selle omaks võtavad ja kas uus põlvkõnd joodikuid seal samuti käima hakkab või surevad praegused ära ja uued lähevad mujale. Omaette küsimus on ka see, et kes selles kohas käib, võtab vabatahtlikult omaks sildi «Olen joodik».