Juubilar kuulis südamlikke sõnu

, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Leili Närska leiab, et pole ilusamat elukutset kui õpetaja.
Leili Närska leiab, et pole ilusamat elukutset kui õpetaja. Foto: Elmo Riig / Sakala

Eile keskpäeval ootas Valuoja kooli kauaaegset õpetajat ja kooli ajaloo jäädvustajat Leili Närskat soe sündmus: ta sai kolleegidelt lillesülemeid ja luuletusi.

«Sinus on peidus siberlase tervis, mägilase pikk iga, mustlase lõbus meel ja eestlase kangus. Selline sa, Leili, meil oled!» loetlesid Jakobsoni gümnaasiumi filiaali õpetajad pühapäeval 75 aasta juubelit tähistanud pedagoogi häid omadusi. Nagu selgus, on Leili Närska kõigi oma tööaastate jooksul olnud ainult korra haiguslehel.

«Olin sinust palju kuulnud, kuid tuttavaks saime alles aasta tagasi,» ütles Jakobsoni gümnaasiumi õppejuhataja Kaie Lõhmus, kes samuti Kaare kooli maja õpetajate toas juubilari õnnitles.

«Sinu kohta on öeldud: «Range ja karm, aga üldsegi mitte kuri.» See näitab, et su õpilased armastavad sind,» tõdes Lõhmus ja andis juubilarile kooli tänukirja silmapaistva pedagoogilise töö ja kooli ajaloo uurimise eest.

Leili Närska töötas Viljandi Valuoja põhikooli ajalooõpetajana 46 aastat. Tema töö lõppes seal siis, kui õppeasutus eelmisel aastal kaotati. Nüüd toimetab Leili Närska edasi Jakobsoni gümnaasiumi filiaalis, et teha valmis Valuoja kooli kolmas ajalooraamat. Kaks varasemat teost on samuti tema koostatud.

Ta juhendab seal ka noori kodu-uurijaid — seda tööd on Leili Närska teinud juba 29 aastat. Tema juhtimisel valminud uurimusi on ette kantud nii maakondlikel kui üle-eestilistel konverentsidel.

Leili Närska ise oli säärasest tähelepanust mõistagi liigutatud.

«Pühapäeva hommikul kell üheksa olid esimesed õnnitlejad kohal ja neid jätkus nii suusõnal kui telefoni teel terveks päevaks. Helistasid õpilased ja ülikoolikaaslased üle Eesti,» jagas ta oma muljeid.

«Need olid tõesti südamlikud õnnesoovid. Õhtul pärast viimaseid õnnitlusi mõtlesin, kui palju jõudu ja energiat oli see päev mulle andnud. Pole ilusamat elukutset kui õpetaja!»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles