Rohumüür sunnib looduspiltniku kuuldemängu publikuks

Ööviiul Foto: Karl Adami

Aasta valgeimad ööd kestavad, ehkki pööripäev jäi seljataha. Mõte, et peagi on käes pikad ja pimedad ööd, ei anna rahu ning aina kutsub loodust nautima, hoolimata sääskedest, kihulastest ja saabunud soojast, mis paneb lõõtsutama väiksemadki sulelised ja imetajad.

Rohi on nii kõrgeks sirgunud, et varjaks suisa põdravasika, kuid kindlasti suudab ta peita metskitsed, rebased ja jõekallastel angervaksa vitsutavad koprad. Mõnel väljal on kerahein, angervaks ja muud taimed nii sihvakad, et isegi minul on tükk tegu ümbritseva nägemisega.

Juba mitmel päeval olen olnud kuuldemängu tunnistaja. Rohumüüri taga on askeldanud koprad, kährikud ja pruunselg-põõsalinnud. Heli on, aga pilti pole. Minu üllatuseks ei ole keegi neist lasknud end lähenevast rohusahinast häirida. Selle lopsakuse varjus on hea toimetada ka paljudel linnulastel, kes saavad taimeväljalt peale varje rohkesti nokaesistki.