Kevad väärib kausikest armujooki

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Irje Karjus pakkus Viljandis peetud loodusõhtul publikule «Metsiku armastuse teed», mida ta valmistas kibuvitsaõitest ja metsmaasika ürdist.
Irje Karjus pakkus Viljandis peetud loodusõhtul publikule «Metsiku armastuse teed», mida ta valmistas kibuvitsaõitest ja metsmaasika ürdist. Foto: Elmo Riig / Sakala

Täna algav kevadkuu toob õhku lootust ja armastust. Et seda väge kauem enda juures hoida, võib abi otsida taimeriigist ja loodusetundjate tarkusest.

Sellest, millised taimed mõjuvad inimestele romantiliselt ja mis sõnumeid need edastavad, kuidas ergutavad ürdid meie hormoonsüsteemi ning aitavad luua ja hoida paremaid suhteid, rääkis eelmisel nädalal Tipu looduskooli korraldatud loodusõhtul Võrumaalt kohale sõitnud Irje Karjus, kes on tuntud ka Metsamoorina.

22. veebruaril Bonifatiuse gildis asetleidnud kohtumisele tuli saalitäis rahvast, mis näitas, et väljahõigatud teema «Romantilised taimed» pakub viljandlastele huvi. Loodetavasti tõstis ürituse ajal pakutud «Metsiku armastuse tee» nende toonust.

«Sakala» kasutas juhust ja pinnis enne kohtumist tagaruumis Irje Karjuselt lehelugejate tarvis näpunäiteid, milliste taimedega end enne kevadist kirgede tormi turgutada.

Irje Karjus, kuidas te taimedega nii hästi tuttavaks olete saanud?

Taimi tunnen tänu sellele, et olen juba üle 20 aasta elanud metsas.

Ühtlasi olen õppinud Viljandi kultuurikoolis näitejuhtimist ja lõpetanud Tartu ülikooli folkloristina. Arvan, et Metsamoori amet on kõige toredam, mida see haridus mulle on andnud.

Kus teie mets asub?

Olen pärit Tartust ja viibin praegugi talviti sageli seal. Kevadel, suvel ja sügisel elan maakodus, mis asub Antsla vallas Karula rahvuspargis Kaika kuplite vahel.

Meie Metsamoori perepargi võrgustikus on mitu talu. Suvel korraldan oma Veetka talus laagreid, kus õpetan, mida looduse varasalve abil teha saab. Käime teadmisi ammutamas ka teistes taludes: nii mesiniku juures kui kaanikojas, nii leiba küpsetamas kui seeni tundma õppimas.

Kas olete taimedega ravimist õppinud raamatutest või oma kogemuste varal?

Nimetan ennast praktikuks. Muidugi olen lugenud ka raamatuid ja mul on palju tuttavaid taimetundjad. Loodusest eelistan kasutada ainult seda, mille mõju olen kogenud.

Taimedega sobitasin tutvust pärast esimese lapse sündi. Mulle sattus kätte kortsleht, mida nimetatakse nurgavoodi taimeks. See aitab naiste suguelunditel taastuda ning mõjub hästi munasarjadele ja emakale.

Et kortsleht avaldas mulle tugevat mõju, hakkasin taimi edasi uurima ja katsetama. Kõik minu raamatutes kirjapandu põhineb mu enda kogemustel.

Taimede romantilise mõju olete seega samuti omal nahal järele proovinud.

See teema on praegu esiplaanil põhjusel, et neil päevil peaks trükist tulema minu raamat «Armurohud. Eesti armutaimede teejuht». Sinna olen püüdnud kirja panna kõik taimed, mis mõjutavad eestlaste armuelu.

Pean kõige tähtsamaks kodumaiseid vägevaid taimi, sest need suudavad eestlasi kõige paremini aidata.

Olen kogunud raamatusse ka vanarahva hulgas tuntud tseremooniad ja võtted, mida kasutati, et armastust ligi meelitada või ebameeldivat austajat eemale tõrjuda. Selleks pruugiti muu hulgas mitmesuguseid taimi.

Kirjeldan looduses mediteerimist ehk unistamist, millega saab armastust esile kutsuda. Ära on toodud eestimaisest toorainest armusöökide ja -jookide retseptid, võided ja saunaprotseduurid ning muudki.

Mõnele inimesele võib see näida tühipaljas posimine.

Ravimtaimede mõjul on keemiline põhjendus. Kummatigi on taimede maailm suur ja tulemused individuaalsed, mistõttu igaühele võib mõjuda ühes või teises olukorras isemoodi taim. Neid tuleb valida, lähtudes sellest, milline on abivajaja vaimne, hingeline ja füüsiline seisund.

Kõige parem arst on inimene endale ise, kuid selleks et oma keha vajadusi märgata ja neist aru saada, on vaja juhtnööre ja kogemusi.

Oma laagrites püüangi õpetada huvilisi aru saama, milline taim kedagi teatud juhul aitab. Olen laagreid korraldanud juba seitse aastat ning paljud osavõtjad on jäänud mulle headeks tuttavateks.

Palun tooge saabuva kevade eel «Sakala» lugejatele mõni näide romantiliselt ja armuelu ergastavalt mõjuvate taimede kohta.

Minu lemmiktaim on raudrohi, mida on juba vanast ajast kasutatud ka sünnitusabis. See sisaldab eeterlike õlide komponente, mis ergutavad naiste sugunäärmeid ning annavad inimesele elujõudu.

Vägev on ka nurmenukk. Legendis on öeldud, et armastusejumalanna külvas nurmenukud vikerkaare otste alla. Sel taimel on väga sensuaalne lõhn.

Nurmenukku kasutatakse siis, kui inimesel on armastuse ja läheduse puudus ning sundus kõigega üksi hakkama saada põhjustab närvipinget, depressiooni ja peavalu. Niisuguseid seisundeid aitab leevendada just see taim.

Tugeva mõjuga on kõigile tuntud toitaineterikas nõges, mis turgutab keha ja suurendab organismis serotoniini kogust. Seda nimetatakse hea tuju ja elurõõmu taimeks.

Kui rääkida armuelust, siis nõges tugevdab inimese ürginstinkte ning aitab naisel mõista, mis talle loodusest on antud. Selle energia annab sähvaka just nagu siis, kui saad kõrvenõgesega vastu jalga. Nõgeseteed soovitatakse juua ka neil, kes toidavad last rinnaga.

Aiataimedest võib esile tõsta tugeva feminiinse väega peterselli, mis on seotud paljude nõidustega. Öeldakse, et petersell kasvab kõige paremini seal, kus naine on peremees.

Kanarbikku on kasutatud ebameeldiva inimese tõrjumiseks, vihma kutsumiseks ja kehast vee väljaajamiseks.

Metsa all kasvav ungrukold ehk rahvakeeli tõriserohi tekitab iiveldust ning võeti vanasti kasutusele siis, kui sooviti võõrutada inimest alkoholist või halbadest harjumustest. Ungrukolda joodeti noormehele või neiule sisse ka siis, kui arvati, et teise sugupoole esindaja on ta «ära teinud» ehk sõnunud ning pannud ihaldatu väevõimuga ennast armastama.

Oleme palju rääkinud naistest. Millised taimed mõjuvad hästi meestele?

Meestele on head kõik seemnetega taimed. Vanarahvas uskus, et seemned suurendavad meeste potentsi ja seemnerakkude hulka. Seega mõjuvad meestele hästi kõrvits, õun, tomat, nõges ja till. Tasub süüa nii seemneid kui tervet taime või vilja.

Põdrakanepit kasutatakse eesnäärme raviks. Sama toimega on väikeseõieline pajulill.

Seksuaalset aktiivsust suurendavad mädarõigas ja küüslauk.

Tasub meeles pidada, et vägevate taimedega ei tohi liiale minna. Mõnikord on esilekutsutud seisundist hiljem raske välja tulla.

Kas taimede abil on võimalik teist inimest enda ligi meelitada?

Kehtib tõde, et teine ei saa hakata sind armastama, kui sa ise ennast ei armasta. Tähelepanu võidab pigem see, kellest õhkub rahulolu, kellel on elujõudu ja -rõõmu ning kelle organid töötavad hästi. Siis eritab keha aineid, mis meelitavad vastassugupoolt ligi.

Teist saab mõjutada ainult enda kaudu. Kasutades taimi, tekitame endas elava energia, mida tunnevad ka lähedal viibijad.

Kuidas romantilisi taimi manustatakse?

Võib juua ravimtaimedest valmistatud teed või süüa teatud toitu. Kasutada saab ka tõmmiseid, tinktuure, lillevett ja salve.

Teede mõju sõltub sellest, mida inimene on varem söönud või joonud. Tugev toime on taimedest destilleeritud lilleveel. Linaõli ja mesilasvahaga tehtud taimesalvid aitavad kortsude vastu — naised on ju igal ajal soovinud kütkestavad olla.

Kuidas plaanite oma teadmisi tulevikus kasutada?

Nagu juba mainisin, on Eesti looduses palju võimsaid taimi. Meil on oma nipid, kuidas seda varasalve toidu, joogi ja armuelu seisukohalt hästi kasutada, me ei pea neid tarkusi välismaalt hankima.

Mul on kõhe vaadata Eestisse tulnud firmasid, kes teevad eesti käsitööna looduskosmeetikat. Nende toodete koostisained ei sisalda ühtegi kohalikku komponenti. Eeterlikest õlidest ja ainetest on loodud kompotte, mis ajavad inimese keha ja meeled segadusse.

Seepärast ongi mul plaanis suve algul kokku kutsuda klubi, kes hakkaks ise kodumaisest toorainest valmistatud looduskosmeetikat tootma ja müüma. Sellesse seltskonda kuuluvad eesti naised, kes on käinud minu laagrites ja keda ma hästi tunnen.

Kavatseme teha koostööd maaülikooliga, loomaks kompetentsikeskust, kus saaks uurida taimede koosmõju. Soovime teha loodustoodet, mille mõju on inimestele mõiste­tav.

Märksõnad

Tagasi üles