R, 9.12.2022

Loomakliiniku töötaja avas oma kodus koertehotelli

Sigrid Koorep
, ajakirjanik
Loomakliiniku töötaja avas oma kodus koertehotelli
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Hotelli kliendid käivad mitu korda päevas aedikus hullamas ja igaüks leiab sealt tegevuse, mis paneb teda saba liputama.
Hotelli kliendid käivad mitu korda päevas aedikus hullamas ja igaüks leiab sealt tegevuse, mis paneb teda saba liputama. Foto: Erakogu

Viljandi vallas Verilaske külas tegutsev koertehotell Väike Rosin on tuule tiibadesse saanud ning kuigi majutushoone alles valmib ja omanikel on veel suured plaanid, on külalisi jagunud igast Eesti otsast. Isegi üks Soomest tulnud karvane tegelane on seal peavarju leidnud.

«Tema on Pudi,» tutvustas perenaine Iris Rosin esimesena talumaja uksest välja tuisanud kolmeaastast musta labradori. Pudi on pere enda lemmikloom koos kahe Staffordshire’i bullterjeri Pixie ja Nubluga.

Jalutusrihma otsas sammus rahulikult aga Jack – külaline, suur läikiv must koer, kes pidavat olema segavereline, aga kes Iris Rosina sõnul on väga laika moodi. Jack oli hotelli toodud kolmeks nädalaks, kuni tema pererahvas on Euroopa-reisil.

Aasta on seljataga

«Oleme aasta aega vaikselt tegutsenud,» lausus Iris Rosin ja suundus koos karvaste sõpradega aediku poole, et nood seal lahti lasta.

Plaan koertehotell avada oli Viljandi loomakliinikus loomaarsti abina töötava Iris Rosina ja tema mehe Rene Rosinaga ikka kaasas käinud. Iris Rosina ema tegeleb Eesti Kennelliidu liikmena koerte aretusega ja ühel peretuttaval Põlvas juba oli koertehotell. «Temal on nii palju tööd, et peab palju ära ütlema klientidele,» märkis Iris Rosin.

Rene ja Iris Rosin hakkasid koertehotelli pidama umbes aasta eest. Hoonest, mille juures nad pildil seisavad, on neil plaanis välja ehitada karvaste sõprade majutuskoht.
Rene ja Iris Rosin hakkasid koertehotelli pidama umbes aasta eest. Hoonest, mille juures nad pildil seisavad, on neil plaanis välja ehitada karvaste sõprade majutuskoht. Foto: Elmo Riig

Niisugust nõudlust nähes mõtlesidki Rosinad, et kui Põlvasse tuuakse lemmikuid Tallinnast ja Narvastki, siis võiks ühe seesuguse asutuse ka keset Eestit Viljandimaal avada. Paar aastat tagasi, kui Iris Rosin käis alustava ettevõtja koolitusel, sai plaan paika ja edasi ei olnudki muud kui asjaga pihta hakata.

Esiti võtsid nad hoiule sõprade ja tuttavate koeri, aga riburada pidi hakkas tulema ka teisi kliente. «Reklaami me polegi kuskil teinud. On ainult Instagrami ja Facebooki konto,» ütles Rene Rosin ning nentis: «Google’i statistika näitab, et inimesed kasutavad lemmikule majutuskoha leidmiseks kõige tavalisemat otsingumootorit, ja eks nii leita meidki.»

Praegu koertehotelli pidamine pererahva sõnul veel majanduslikku tulu ei too, rääkimata sellest äraelamisest. Kõik, mis sisse tuleb, pannakse hotellimaja ehitusse.

Pere kolmeaastane labrador Pudi seltsis hotelli tulnud koertega hästi.
Pere kolmeaastane labrador Pudi seltsis hotelli tulnud koertega hästi. Foto: Elmo Riig

«Otsisime tükk aega, kuhu seda teha – hooneid on meil siin palju ja kahte neist saaks hotellina kasutada,» rääkis Rene Rosin.

Algne mõte oli teha majutuspaik endisesse lauta, aga siis tundus parem plaan vana ait-kuivati. Eelmisel aastal veeti sisse esimesed kommunikatsioonid, näiteks elekter, aga nagu peremees ütles, on praegu kiireks tegutsemiseks ehitusturul keeruline aeg: hinnad on kõrged ja töömehi pole võtta. «Põrand on vaja ära vahetada ja maja tõsta – kõik see võtab aega.»

Iris Rosin rääkis, et plaanis on teha boksid selliste vaheseintega, mis läbi ei paista. «Et poleks kõrvalt naabrit näha.» Nii et vanast hoonest jäävadki alles põhimõtteliselt seinad ja katus.

Kodune toit kaasas

Praegu veedavad külalised tubaseid tunde pererahva enda kodus ja välja elada saavad nad end aedikus joostes. Et see koertele meeldib, paistab Rene Rosina sõnul eriti välja nende puhul, kes muidu korteris elavad. «Õhtul on nad lihtsalt nii rahulolevad.»

Pere lemmikute hulka kuuluvad ka kaks kassi, kes on koerte suhtes nii rahulikud, et ei paku huvi isegi kassivaenulikele tegelastele.
Pere lemmikute hulka kuuluvad ka kaks kassi, kes on koerte suhtes nii rahulikud, et ei paku huvi isegi kassivaenulikele tegelastele. Foto: Erakogu

Koertehotelli tulles peavad loomal paberid korras ja toit kaasas olema. Toidunõue on seetõttu, et uus keskkond tekitab loomale esiotsa stressi ning võõras toit veel sinna juurde võib kaasa tuua tervisehädasid. «Seedeprobleeme,» täpsustas Iris Rosin.

Mõnele lemmikule on kaasa antud ka kodu lõhnaga ese, et stressi leevendada.

Kui kõnelda paberitest, siis pererahvas soovib, et loomadele oleksid tehtud vajalikud vaktsiinisüstid ning ussi- ja kirbutõrje. «Ei taha ju, et haigus levima hakkaks,» lausus Rene Rosin. «Ka hotellile oleks see lõpuks kahjulik, kui pärast peaks kaks nädalat karantiinis olema.»

«Desotamine on väga oluline,» toonitas Iris Rosin.

Päev algab varavalges

Jaaninädalaks oli hotelli saabumas kuus koera. «Me oleme loomainimesed, ega see midagi uut meie jaoks ole,» ütles Iris Rosin.

Tavaliselt pole küll nii palju koeri korraga hoida võetud, aga pühade ajal on tehtud erandeid. Nõndasamuti on kliendirohked olnud jõulud ja aastavahetus, aga ka koolivaheajad. «Eks puhkuste perioodil ole ka tung suurem olnud,» nentis Iris Rosin ning lisas, et uue maja valmides saab klientide hulka muidugi suurendada.

Iris ja Rene Rosina juures pakub suur aedik koertele võimaluse vabalt ringi joosta. Sel lõunaajal oli neil oma koertele lisaks vaid üks külaline, Jack (ees), kuid päeva peale oli oodata ka Leod.
Iris ja Rene Rosina juures pakub suur aedik koertele võimaluse vabalt ringi joosta. Sel lõunaajal oli neil oma koertele lisaks vaid üks külaline, Jack (ees), kuid päeva peale oli oodata ka Leod. Foto: Elmo Riig

Koertehotellile pühendumiseks võttis Viljandi Aknas ja Ukses ametis olnud Rene Rosin end töölt lahti. Nüüdne elu on tema sõnul vägagi rõõmupakkuv, kuid nõuab samas igapäevast valmisolekut. Sageli algavad päevad kella poole seitsmest, kui mitte veel varem. Hommikust söömata tuiskab ta koertega aedikusse, et nood saaksid esimese jooksutiiru teha. Alles siis saavad kõik oma eine. Pärast seda on koerad sageli väsinud ja heidavad mõneks ajaks puhkama. Peagi kordub väljas lustimine. «Saame ujumas ka käia: mööda teed alla on paisutatud oja,» märkis Iris Rosin.

Üks koera hotellipäev maksab omanikule 20 eurot, aga pikemaajaliste külaliste puhul on tehtud kokkuleppeid. Näiteks jaaniajaks saabus vaid mõni üksik koer päevaks või kaheks, ülejäänud tulid ikka nädalaks või rohkemakski. Nagu Rene Rosin rääkis, tundub suund olevat sinnapoole, et kui koeraomanik ära sõidab, ei palu ta enam sõbra või sugulase abi, sest too ei pruugi olla loomaga harjunud ja tingimusedki ei pruugi passida, eriti kui lemmik on suurt kasvu. Nii ongi hotell hea lahendus.

Konkurentsi kohta ütlesid Rosinad, et praegu mahuvad tegutsevad lemmikloomahotellid turule veel ära. Oma eeliseks peavad nad pikaajalist koertega töötamise kogemust ning asukohta, mis on küll linna lähedal, aga samas looduses, kus on vaba ruumi ning see tähendab, et hotelli toodud koer ei pea vaid rihma otsas jalutama.

Rosinate pere lemmikute hulka kuuluvad nii kassid kui koerad. Pere kõige noorem ja vanem kutsa Pixie (paremal) ja Nublu on mõlemad Staffordshire'i bullterjerid.
Rosinate pere lemmikute hulka kuuluvad nii kassid kui koerad. Pere kõige noorem ja vanem kutsa Pixie (paremal) ja Nublu on mõlemad Staffordshire'i bullterjerid. Foto: Elmo Riig

Omavahel tülli pole külalised läinud, kuigi kokku on saanud ka kääbuse ja hiiglase mõõtu tegelasi.

«Kui juba loomadega tegeled ja neid mõistad, saab hakkama,» lausus Iris Rosin ja lisas, et sageli kasutavad omanikud prooviks päevahoiuteenust, et näha, kuidas lemmik käitub.

«Kui koer siit ära läheb ja omanik näeb pärast õhtul, kui rahul ja rõõmus ta on, siis see ütleb oma,» nentis Rene Rosin.

Märksõnad
Tagasi üles