Maakonna haridusvõrgu täpne kava valmib kevadel

Maavanem Kalle Küttis tuletas omavalitsusjuhtidele meelde viis aastat tagasi tehtud prognoosi, mis erineb praegusest olukorrast. Näiteks on Sürgavere tõusnud pingerea lõpust liidrite hulka. Foto: Elmo Riig / Sakala

Viljandimaa väikseima õpilaste arvuga Kõpu, Mõisaküla, Kärstna ja Leie põhikool ei saa üsna varsti enam endisel moel jätkata.

Eilsel Viljandimaa omavalitsuste liidu vanematekogu nõupidamisel võrdles maavanem Kalle Küttis viis aastat tagasi koostatud koolivõrgu prognoosi praeguse olukorraga ja leidis, et toona oldi liiga optimistlikud.

Praegu võib õpilaste arvu järgi selgelt elujõuliseks pidada vaid Kalmetu, Raudna, Halliste, Valuoja ja Sürgavere kooli. Viimati mainitu on tõeline üllataja, sest 2003. aastal ennustati sellele koolile hoopis hääbumist.

Küttise hinnangul tasub kooli säilimise eest seista eelkõige neis omavalitsustes, kus on vaid üks põhiharidust andev õppeasutus. Seega lisanduksid loetellu veel Kirivere, Saarepeedi, Mõisaküla ja Kõpu. Kaks viimati nimetatut on paraku maakonna väikseima kooliperega: esimeses õpib 57 ja teises 51 last.

«Kahtlen, kas nad suudavad samal kujul jätkata,» lausus maavanem, viidates sellele, et alla 80 õpilasega põhikoolidel on raske püsima jääda.

Koostöö on vältimatu

Sageli võib õppeasutusele saatuslikuks saada teise omavalitsuse kooli lähedus. Nii toob osa Viljandiga piirnevate valdade lapsevanemaid oma järeltulijad linna õppima. Suure-Jaani vallas, kus on kõige rohkem põhikoole, on õppeasutuste seis praegu aga nii tasavägine, et juba paari suure pere kolimine tingiks muudatusi.

Liiga tihedalt on koole ka Võrtsjärve põhjakaldal. Maavanema hinnangul on geograafiliselt kõige keerulisem seis Kolga-Jaani vallas.

«Leie õpilased tuleks suunata kas teise oma valla õppeasutusse või luua uus koolipiirkond koostöös Viiratsi vallaga,» kõneles Küttis, vihjates ühinemisele Kalmetu kooliga.

Ehkki koolivõrgu korrastamist peab vajalikuks enamik omavalitsus- ja koolijuhte, ei nõustu keegi kergel käel oma õppeasutusest loobuma.

«Siin on hea võimalus minna leierdatud koostööloosungilt kindlatele tegudele,» nentis Kalle Küttis. Ta ütles, et kui kokkuleppele ei jõuta, kaovad nii Kalmetu kui Leie kool ning sama saatus ootab Karksi ja Abja gümnaasiumi.

Maavanem toonitas, et ei soovinud eilsel nõupidamisel keskenduda vanemale kooliastmele, sest uus põhikooli- ja gümnaasiumiseadus on alles vastu võtmata.

Riik on asunud 7—17-aastaste elanike arvust lähtudes üles märkima gümnaasiumipiirkondi ning järgmise aasta septembrikuuks tuleb omavalitsustel viia oma õppeasutused vastavusse riigi hariduspoliitikaga.

2012. aastal kaotavad praegused koolitusload kehtivuse ja just uute väljaandmisega saab riik oma plaani lõplikult teoks teha.