Mulgimaa peremäng ehk Viltune kirik, kilesaun, vibulaskmine, loomade söötmine ja mulkide tammik

Nii nagu mitmel varasemal suvel käib ka tänavu Mulgimaa peremäng. Sel nädalavahetusel olid võõrustajad Karksi kihelkonnast: mulkide tammik Leelis, Tuhalaane külaplats, Lilli looduskeskus, Sudiste külamaja ja Karksi Peetri kirik.

Kui Sakala laupäeva keskpäeval Karksi viltuse torniga kirikusse jõudis, oli ilm juba põrgukuum, aga pühakojas ootas ees õnnis jahedus. "On ju mõnus jahe?" küsis peremängul vabatahtlikuna rakkes olev kunagine pastor Kalle Gaston. Pidin tõdema, et kirikus oli uskumatult hea.

"Õpetan siin inimesi palvetama ja palves põlvitama, räägin alandlikkuse ja alanduse vahest. Muuseas, siin saab mulgi keeles meieisapalvet lugeda," rääkis Kalle Gaston.

Altari kõrval seinal oli mulgikeelne palve, põlvitasime ja lugesime selle palve. Samas osalesime kirikuteemalises viktoriinis ja sobitasime piiblist alguse saanud vanasõnade juppe kokku. Kalle Gaston pakkus ka jumalikku nestet, mis kuumal päeval keha jahutas. See oli sündinud saumikseris banaanidest, allikaveest, kuusekasvudest, angervaksadest, oblikatest ja karikakardest. Kalle Gaston pajatas lugusid Karksi kirikust, selle viltusest tornist, kuradikestest, kes pahandust teevad, ning rahapajast, mis seal kusagil peidus olevat.

Tuhalaane külaplatsil, mille lähedal süüdati õhtul hiiglasuur jaanilõke, oli juba keskpäeval  kuum ning enamik rahvast kas ujus või sõitis aerulauaga. Lauale kippujad tegid algul tasakaaluharjutusi madalas vees. Ikka ja jälle pudenes mõni neist vette ja esialgu oli mõistlik parema tasakaalu leidmiseks põlvili harjutada.

Vibukütid said oma osavust näidata külaplatsil. Külavanem Enn Sarv lasi esimesel katsel märklauast mööda, aga teisel tabas keskel olevat õhupalli, mis valju plärtsatusega purunes.

Kätt prooviti ka kaaruspaela punumises. "Kas teadsid, et mulkide punast kaaruspaela saab teha koguni kolmel moel: varrastel, hargil või näpunöörina?" küsis Anneli Anijärv ja näitas kõik võimalused soovijatele ette. Tema näppude alt sündis ka sinimustvalge käepael. Joogiks jagati kama, mis pärinevat üsna Tuhalaane lähedalt Anikatsilt.

Suur melu oli Sudistes, kus kohalik rahvatantsutrupp Sudijad lõõtsamuusika saatel puusi hõõrutasid, seal kõrval küdes kilesaun ning tuure võttis üles kümblustünn. Sirje Meltsus Pahuverest õpetas vihategu ning näitas veine, millest kõige kummalisem oli valmistatud tomatist. Tema vihad olid kokku köidetud maltsast, kadakast, kasest, tammest, pärnast ja mustast sõstrast. "Maltsaviht ravib reumat, pärna ja musta sõstra oma aitab külmetuse puhul," pajatas Meltsus.

Tema elukaaslane Andres Allikvee teadis rääkida, et omal ajal sai vaene talupoeg endale lubada vaid lepavihta. Sirje Meltsus meenutas noorusaega, mil ta oli sõbrannadega pimedas suitsusaunas kadakavihaga vihelnud ning järgmisel päeval imestanud, miks on kõigil punased täpid ihu peal. Toona ei tuldud selle peale, et vihta oleks vaja enne kuumas vees leotada.

13-aastane Tauri Toomemäe meisterdas sepanaelu ja tema tegevust jälgis kasuisa Olavi Israel. Sepaääs oli kahe mehe ühislooming, kokku olid sobitatud vana grillahi, töölaua alus ja pesumasina kuivati mootor, mis sütele õhku puhus. Õnnelik noormees näitas, kuidas kuumaks aetud metalltraadist saab haamriga tagudes nael, mis külmas vees karastatuna tugevaks muutub.

"Poisile tantsuringis ei meeldinud, aga sepatööd ta naudib," lausus Olavi Israel, kel olid kodunt kaasa võetud minivutid.

Karksi gümnaasiumi õpilane Berit Kask oli väljas oma õpilasfirmaga Note-it loodud vihikutega, milles on nii ruudulised kui joonelised lehed ning mida saab alustada mõlemalt poolt, hoides nii koolikotis ruumi kokku. Sudistes õpetati ka meemaski tegemist, väikekandle mängimist, rivitantsu ja rahvalikke ringmänge. Õhtu lõppes simmaniga külamajas ja suure tordi söömisega.

Lilli looduskeskuses sai proovida heinaniitmist ja hekslimasinaga hakkimist ning kitsedele kapsarauaga sööda tegemist. Lapsed toitsid ja paitasid koduloomi. Linaaidas näidati selle kultuuri ajalooga seonduvat ning sai osaleda Mulgi mustrite võistujoonistamises.

Leeli külas oli avatud 2018. aastal mulkide seltsi eestvõtmisel rajatud tammemets. Seal on istutatud puud Mulgimaalt pärit riigimeestele, kultuuritegelastele, Mulgimaa Uhkuse auhinna saanutele, üleilmsetele mulkide seltsidele ning muidu tublidele Mulgimaa inimestele. Korraldati viktoriin ja avatud oli auhinnapink.

Kõik peremängus osalenud said koguda templeid, viie templi omanike vahel loositi õhtul välja auhinnad.

Järgmine peremängu päev on 9. juulil ja siis oodatakse mängijaid Helme kihelkonnas.