Keskkonnaameti peadirektor avaldas tunnustust Viljandi linnale, kus jaanilõkke tegemist korraldav Sakala keskus suutis lõkkeks randa toodud puitmaterjali paar päeva enne süütamist läbi sortida ja suuremalt jaolt välja vahetada, sest okste ja töötlemata puidu asemel sisaldas see eelkõige liimpuitklotse.
Keskkonnaamet tunnustas linna jaanilõkke väljavahetamise eest
Keskkonnaameti peadirektor avaldas tunnustust Viljandi linnale, kus jaanilõkke tegemist korraldav Sakala keskus suutis lõkkeks randa toodud puitmaterjali paar päeva enne süütamist läbi sortida ja suuremalt jaolt välja vahetada, sest okste ja töötlemata puidu asemel sisaldas see eelkõige liimpuitklotse.
"Eksimine on inimlik ja Viljandi linn väärib tunnustust kiire reaktsiooni ning vea parandamise eest," kirjutas keskkonnaameti peadirektor Rainer Vakra.
Kohaliku omavalitsuse lõkkematerjali valikusse pidime viimati sekkuma palju aastaid tagasi, kui üks väike omavalitsus püüdis ära põletada endise muuseumi sisustust.
Et töödeldud puitu jaanilõkkesse panna ei tohi ja info liimpuitklotside kohta jõudis keskkonnaametisse, sai linnavalitsus riigilt korralduse see materjalikuhi rannast ära koristada. Vähemalt keelati seda põlema süüdata.
Vakra nentis, et suviti on keskkonnaamet saanud üsna tihti teateid lõkete kohta, milles on põletatud prügi, kuid need on olnud eraisikute või ettevõtete lõkked. "Kohaliku omavalitsuse lõkkematerjali valikusse pidime viimati sekkuma palju aastaid tagasi, kui üks väike omavalitsus püüdis ära põletada endise muuseumi sisustust," meenutas ta.
Keskkonnaameti teatel on immutatud või värvitud puit, vineer, puitlaastplaat või muu liimi sisaldav puit selline materjal, mille põletamise käigus vabanevad keskkonnale ja inimeste tervisele kahjulikud mürgised ained. Samal põhjusel ei tohi lõkkesse visata vanu rehve, riideid, plasti ega muud prügi.
Erinevalt prügipõletusseadmest ei tõuse lõkke põlemistemperatuur piisavalt kõrgele, et toksilised ühendid ära põleksid. "Lõkkest õhku paiskunud mürgised saasteained on silmale nähtamatud ja nende mõju tervisele ei avaldu kohe," selgitas Vakra. "Lisaks ei saasta need mitte ainult õhku, vaid ladestuvad ka maapinnale, sealt aiasaadustesse ja kanduvad edasi ka põhjavette."