/nginx/o/2016/01/29/4949115t1h9eda.jpg)
/nginx/o/2022/06/21/14646105t1h0089.jpg)
Nädalavahetusel Poolas Poznańis sõudmise maailmakarikaetapil Eesti paarisaerulisel kahepaadil võistelnud ainulaadne duo, Rio olümpia pronksmedalist Kaspar Taimsoo ja 2009. aasta maailmameister, sakslane Stephan Krüger pidi leppima kümnenda kohaga.
Võistlus lõppes neile B-finaalis neljandaks jäämisega ja kirja sai aeg 6.39,88.
Eelsõidus jäi Eesti ja Saksamaa paatkond viie konkurendi seas neljandaks, aga vahesõidus õnnestus tagada koht poolfinaalis. Et esimeses poolfinaalis jäädi neljandaks, tuli startida B-finaalis – A-finaali pääsemiseks pidanuks tulema esikolmikusse. Poolfinaalis olid kolm esimest teistest selgelt üle ning Taimsool ja Krügeril oli tükk tegemist, et USA paatkond enda taga hoida.
Ületas ootusi
Kaspar Taimsoo ise leidis, et asjaolusid arvestades läks isegi üllatavalt hästi. «Stephan lõpetas tippspordi juba kümme kuud tagasi, pärast Tōkyō olümpiamänge, ning vahepeal enam tugevalt ei treeninud,» nentis ta, ent lisas: «Tema vorm oli siiski piisavalt hea, lubamaks teda starti, ning minul oli see suurepärane võimalus oma pikaaegse sõbraga ühes paadis võistelda ja meeldejääv etteaste teha. Meil läks üle ootuste hästi, sest õnnestus seljatada päris mitu väga kõva paatkonda.»
Võistlustel on Taimsoo ja Krüger elu jooksul palju kohtunud. Juba 2005. aasta juunioride maailmameistrivõistlustel olid nad koos finaalsõidus. Toona tuli Krüger ühepaadil teiseks ja Taimsoo kolmandaks. Nüüd Poolas sai Krüger sõudeorganisatsioonidelt loa Eesti lipu all võistelda.
«Natuke kahju, et meie avantüür vaid ühe võistlusega piirdub. Koos jõudsime nüüd veele trennide ja võistlussõitudega kokku vaid 14 korral,» kahetses Taimsoo.
Trennis tema sõnutsi kõik sujus. «Võistlussõidud olid konarlikumad, eriti alguses. Arenesime iga sõiduga. Oli tunda, et muutume enesekindlamaks ja õpime koos võistlema. Arutasime, et kui saaks veel paar kuud koos võistelda, võiksime üsna kaugele jõuda.»
Et aga tiitlivõistlustel eri riikide sportlased ühes paadis võistelda ei tohi, poleks pikas plaanis sellel kahepaadil mõtet. Pealegi, nagu mainitud, on Krüger tippspordiga lõpparve teinud. Ta käib tööl ja on otsustanud Hamburgi tehnoloogiaülikoolis doktorikraadi kaitsta.
Palju ei looda
Järgmisel maailmakarikaetapil juulis Šveitsis Luzernis asub Kaspar Taimsoo võistlustulle ühepaadil ja nagu ta ütles, ei ole see sugugi lihtne. «Tõele au andes jäi sügisene ja talvine ettevalmistus veidi nõrgaks ja praegu tuleb lõivu maksta. Selle hooaja jooksul selgub, kas olen valmis ühepaati sõitma kahe aasta pärast Pariisi olümpial.»
Taimsoo ei välistanud, et Luzernis jääb ta C-finaali viimaseks ehk piirdub 18. kohaga. «Ma kohanen uue paadiklassiga kiiresti, aga kaht kilomeetrit efektiivselt võistelda on päris keeruline ning parima tulemuse saavutamiseks tuleb mitu kuud – võimalik, et isegi terve aasta kõvasti tööd teha. Nii et kindlasti ei lähe ma sinna suurte ootustega. Luzernis saab paika panna võrdluslävendi, näiteks Euroopa- ja maailmameistrivõistlusteks.»
Taimsoo nentis, et Eesti koondislased on varemgi ühepaadil võimeid proovinud, aga kui Jüri Jaanson välja arvata, ei ole seal erilist edu saavutanud. «Mul hinges siiski natuke kripeldab ja ma tahan ühepaadil tippu pürgimise tõsiselt ära proovida.»
Uus eluetapp
Eesti paarisaeruline neljapaat, milles Tōkyō olümpial istusid Tõnu Endreksoni ja Allar Raja kõrval Kaspar Taimsoo ja Jüri-Mikk Udam ning kus nüüd olid nende asemel märksa nooremad mehed Johann Poolak ja Mihhail Kuštein, saavutas Poznańis teise koha. Taimsoo sõnutsi oli see tulemus Eesti sõudmisele väga rõõmustav ja annab lootust. «Finaalsõidus oli küll ka õnne, sest satuti rajale, mida tuul kõige rohkem soosis, teisalt halva meeskonnaga ei võtaks medalit ükskõik kui suure õnne toel.»
Oktoobrist asub ka Kaspar Taimsoo õppima – Jõhvi IT-kooli tarkvarasüsteemide arendamist. «Siis on näha, kuidas koolipinge ja tippspordi ühitamisega hakkama saan. Märtsis Itaalias laagris olles ma seda ala õppisin ja harjutasin ning tundus, et see mulle sobib. Koolis peab minimaalselt iga kuu ühe nädala kohal käima, seega on seda võimalik spordilaagritega ühildada. Laagris on mulle varemgi meeldinud nokitsemiseasju teha. Seega ootan uut eluetappi suure huviga.»