Viljandi haigla sõltuvushaigete keskus on elu tagasi andnud 300 sõltlasele
16. juuni 2022, 12:42
Kümme aastat tagasi Viljandi haiglas alguse saanud sõltuvushaigete ravi- ja rehabilitatsioonikeskus peab oma sünnipäeva puhul täna konverentsi Jõhvi kontserdimajas. Selle aja jooksul on keskus abi andnud ligi 1700 inimesele ja neist ühiskonda täielikult tagasi toonud 300.
2012. aastal loodi Viljandi haigla ja tervise arengu instituudi koostöös Eestis ainulaadne sõltuvushaigete ravi- ja rehabilitatsiooniteenus. "Alustasime teenust Jämejala pargis kümne kliendiga ning oleme kasvanud 65 ravikohani, neist umbes pooled on Sillamäel," rääkis Viljandi haigla sõltuvushaigete ravi- ja rehabilitatsioonikeskuse juht Rita Kerdmann. Koos abiandmisega pidid meedikud tegelema ka abiandmise õppimisega, sest ühtegi olemasolevat töömudelit neil sahtlist võtta ei olnud. "Tuginesime psühhiaatriakliiniku ja alustava meeskonna varasematele kogemustele ning õppisime Norra praktikatest," meenutas Kerdmann teenuse sündi.
Kümne aasta jooksul on välja kujunenud nii naistele kui meestele mõeldud abiteenus, mis katab kogu sõltlase kaineks saamise teekonda. See hõlmab inimese leidmist ja temaga kontakti saamist, motiveerimist, et ta sooviks saada võõrutusravi- ja rehabilitatsiooniteenust, ning tema toetamist järelteenusel.
"Ravi- ja rehabilitatsiooniprotsess meie keskuses vältab kuni üheksa kuud," selgitas Kerdmann ja lisas, et õige pea sai selgeks, et kui sõltlane haiglas pakutava programmi lõpetas ja suundus tagasi oma tavapärasesse keskkonda, oli tagasilangus kerge tulema. Seetõttu avati peagi järelteenus Tallinnas ja Jõhvis, et olla oma klientidele toeks uue elu alustamisel. Nüüdseks on järelteenus laienenud ka Narva.
Sõltuvushaigete ravi- ja rehabilitatsiooniteenused on vabatahtlikud ja mõeldud haigla teatel inimesele, kes on selgusele jõudnud, et soovib oma elus uue lehekülje keerata. Neile, kes seda otsust veel teinud ei ole, on abiks kahjude vähendamise teenused: süstlavahetuspunkt ja opioidsõltuvuse asendusravi Narvas ning mobiilne üksus, mis liigub ringi Ida-Virumaa linnades ja pakub lisaks süstalde vahetamisele nõustamisteenust.
"Kogu Euroopas on aru saadud, et pääsetee ei ole sõltlase karistamine, vaid talle võimaluse andmine ning toetamine tavaellu tagasi pöördumisel," rääkis Kerdmann. Neljapäeval Jõhvis oleval sünnipäevakonverentsil annavad ülevaate tehtust nii töötajad ja partnerid kui ka endised kliendid, kellest mitmed on Viljandi haigla keskuses ametis. "Meil on suur rõõm, et konverentsi üks esinejatest on tervise arengu instituudi narkomaania ja nakkushaiguste ennetamise keskuse juht Aljona Kurbatova, kellega me oleme kõik need aastad rõõme ja muresid jaganud."
Kogu teenus on algusaastatest olnud lisaks eesti keelele vene keeles, seetõttu on ka töötajate leidmine olnud omaette väljakutse. "Eestis ei õpetata sõltlaste rehabiliteerimise eriala, seega oleme kõik oma töötajad koostöös tervise arengu instituudiga ise välja koolitanud," rääkis Rita Kerdmann veel ühest suurest probleemist. "Seda enam võime rõõmustada, et kui 2012. aastal alustas Viljandis viis töötajat, siis nüüd on meil Viljandis, Sillamäel, Jõhvis, Narvas ja Tallinnas ning Ida-Virumaa mobiilses üksuses kokku 107 töötajat."
2019. aastal pälvis keskus esimesena Eestis vabariigi presidendi kultuurirahastu sotsiaaltööpreemia. Kümne aasta jooksul on avatud 1699 haiguslugu ja kogu rehabilitatsiooniprogrammi on läbinud ehk ühiskonnale on tagasi toodud 296 inimest. Suur osa nendest koguneb igal aastal keskuse sünnipäeva tähistama ning osaleb ja esineb ka 16. juunil konverentsil "Meie lugu" Jõhvi kontserdimajas.
Oma lugudele vaatavad seal tagasi keskuse kogemusnõustajad Oleg Kapov-Kagan, Jekaterina Treškova ja Pavel Drobot. Töötubades arutatakse psühhiaatri rolli sõltuvusravis, interaktiivsete tegevuste kasutamist psühholoogilises töös ja elust pärast rehabilitatsiooniteenust. Päeva lõpetab diskussioon teenuste juhtimise eripäradest.