Soomaaga seotud omavalitsuste ja ametkondade esindajad kirjutasid eile Kõpu mõisas alla koostööleppele, andes sellega nõusoleku aidata kaasa rahvuspargi ja selle ümber asuva mõjuala teemaplaneeringu koostamisele.
13 allkirjaga leping hakkab kujundama Soomaa tulevikku
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hea tahte lepingule andsid allkirja Viljandi ja Pärnu maavanem ning Soomaal ja selle mõjupiirkonnas asuvate omavalitsuste juhid, samuti keskkonnaameti ja Rohelise Jõemaa koostöökogu esindajad.
Viljandi maavanema Lembit Kruuse sõnul arvatakse sellega Soomaa teemaplaneering algatatuks. Kahe maakonna koostöös valmiva dokumendi eesmärk on täpsustada ja ajakohastada praegu kehtivaid maakonnaplaneeringuid Soomaa ja seda ümbritseva mõjuala osas.
«Mulle on see väga oluline,» tunnistas Lembit Kruuse. «Teemaplaneering määratleb, kuidas saaksid inimene ja loodus toimetada Soomaal üheskoos. Just inimene muudab selle looduse väärtuslikuks.»
Maavanem selgitas, et Soomaa on üks Viljandimaa aardeid, mida ta soovib vaatama viia iga oma külalise.
«Tahaksin neile seal võimalikult paljut näidata. Seda saab aga teha ainult kohapealsete inimeste abiga, kes Soomaal igapäevast leiba teenivad ja piirkonna eest hoolt kannavad,» selgitas ta.
Lembit Kruuse sõnul soovitakse teemaplaneeringuga suurendada inimeste kindlustunnet ning luua neile Soomaal elamiseks ja majandamiseks paremad võimalused. Kui kehtiv kaitsekorralduskava sätestab nõuded, kuidas tuleb rahvuspargis loodust hoida, siis inimese heaolu on praegu jäänud tagaplaanile.
Eile alla kirjutatud hea tahte lepinguga andsidki kõik osapooled nõusoleku sellele, et nad on valmis asju üheskoos arutama ning leidma parima kesktee nii inimeste kui looduse seisukohalt vaadates.
Küsitlus selgitab valukohad
Selleks, et kaasata teemaplaneeringu koostamisse ka kohalikke elanikke, on ametkondadele abikäe ulatanud Soomaa sõprade selts. Selle projektijuht Tiina Korts tutvustas eile Kodanikuühenduse sihtkapitali (KÜSK) toetusel valminud küsitlust, millele saavad vastuseid anda kõik Soomaa elust ja arengust huvitatud inimesed.
Eelmisel nädalal seltsi internetilehele üles pandud ankeedis saavad vastajad esile tõsta nii piirkonna häid külgi kui puudusi. Kohalikele elanikele, kel arvutit ei ole, viiakse küsitluslehed koju kätte.
Tiina Kortsu sõnul on inimeste huvi planeeringu koostamises kaasa rääkida suur. Seda näitab kas või asjaolu, et esimesel päeval tekkis internetileheküljel paljude vastajate tõttu tehniline rike. Praeguseks on viga parandatud ning korraldajateni on jõudnud 25 vastust. Osa neist on anonüümsed, kuid paljud on ka nimega.
«Kõige põletavama probleemina tuuakse välja teede halb seisukord. Ka telefonilevi on kehv,» loetles Tiina Korts. «Noori peresid takistab Soomaale elama kolimast see, et lasteaiad ja koolid on kaugel ning lapsi sinna viia kulukas.»
Äramärkimist on leidnud ka rahvuspargis kehtivad ehitustegevuse piirangud.
«Esitame vastuste koondi hiljem planeeringu koostajatele, kes otsustavad, kas ja kuidas on võimalik neid probleeme lahendada,» selgitas Tiina Korts.
Kestab kolm aastat
Viljandi maavalitsuse planeeringutalituse juhataja Tiia Kallase sõnul jaotub dokumendi koostamine kolmele aastale.
«Sel aastal tahame ühtlustada Soomaa kohta kogutud andmed ja uuringud ning vaadata, mida on veel juurde vaja,» kirjeldas ta.
Tänavu korraldatakse ka teemapäevad, mis keskenduvad neljale valdkonnale: keskkond, ettevõtlus, sotsiaalne ja tehniline taristu ning pärandkultuur ja asustus.
«Teemapäevad on mõeldud eelkõige planeeringu koostajatele, kuid kutsume juurde ka kohalikke inimesi,» selgitas Tiia Kallas. «Püüame käia ettevõtjate juures ja uurida, kuidas neil läheb ning millised on nende sidemed Soomaaga ja soov seal tegutseda.»
Teemapäevade käigus külastatakse neidki kohti, mis Soomaal probleeme tekitavad.
«Aasta lõpul hakkame juba mõtteid paberile panema ning välja selgitama, milliseid lahendusi keegi pakub,» kirjeldas Kallas.
2013. aasta kulub töörühmadel lõpliku planeeringu koostamisele ja viimistlemisele.
2014. aastal teemaplaneering vormistatakse, viiakse läbi kooskõlastamised ja korraldatakse avalik väljapanek. Alles seejärel saavad maavanemad teemaplaneeringu kehtestada.
Tiia Kallas tunnistas, et tegemist on ainulaadse ja mahuka ettevõtmisega: looduskaitseala kohta käivat teemaplaneeringut, mis hõlmab mitut maakonda, ei ole varem tehtud ei Viljandi- ega Pärnumaal.
«Maakonna piire ületav teemaplaneering on tehtud küll Võrtsjärve piirkonnas, kuid seda koostati omavalitsuste, mitte maakonna tasandil,» meenutas ta. «Võrtsjärve elu on pärast planeeringu koostamist väga hästi käima läinud: sinna on tekkinud Võrtsjärve sihtasutus, on algatatud projekte ja teisi tegevusi,» lisas ta.