Parasjagu oli käimas mõõgavõitlus. «See oli üks viimaseid stseene. Lõpuvõitlus. See oli kindluse kaitsmine. Musketärid versus maailm, nagu meie seda kutsume,» selgitas Alden Kirss, lavakunstikooli lõpetav näitleja, kes täidab Ugala suvelavastuses «Kolm musketäri» Aramise rolli.
Kirss liitub sügisest Ugala näitlejate trupiga, nõndasamuti ka Jass Kalev Mäe, kes täidab d’Artagnani rolli.
Eelmisel nädalal, kui Sakala väisas Õisu mõisa, käis seal suvelavastuse proov. Veidi üle nädala oli jäänud esietenduseni ja enne pausile minekut kostitas ilm näitlejaid vihmaga. Märtsis alanud proovid olid viimased kolm nädalat kestnud etenduspaigas, kuhu oli kerkinud maleruuduline lava, mille koosseisus oli ka purskkaev, mis iga päev Õisu mõisa tagaaeda ehib.
Leiti otsitud lugu
«Seis on täpselt selline, nagu nädal enne esietendust peab olema. See tähendab, et hästi palju on veel vaja teha ja täpsustada ning tegevust viimaseks nädalaks jätkub,» lausus «Kolme musketäri» lavastaja Tanel Jonas. Ta lisas, et ükski lavastus ei saa õigupoolest päris valmis ja esietendusega, mis 560-kohalisel tribüünil leiab aset 17. juunil, saabub alles järgmine faas ning märkusi ja tähelepanekuid tuleb kindlasti pärast sedagi.
Alexandre Dumas’ maailmakuulsal romaanil põhineva igahalja seikluse «Kolm musketäri» tegevus käib Prantsusmaal. Noor gaskooni aadlik d’Artagnan lahkub isakodust ja suundub Pariisi, et astuda härra de Treville’i musketäride kompaniisse. Kiiresti sõbruneb ta kolme silmapaistva musketäri Athose, Porthose ja Aramisega, kuid sama kiiresti leiab ka vaenlasi kardinal Richelieu’ lähikondsete hulgast. Õige pea tuleb noorel ja tulisel gaskoonlasel sukelduda kõige ohtlikumatesse seiklustesse, et pälvida oma südamedaami armastus ning päästa kuninganna Anna au ja Prantsusmaa hea nimi.
Musketäride looni jõudes pidas Ugala materjaliotsingutel silmas kogu hooaega ja samas otsiti midagi, mida võib kõrvuti vaadata nii 10- kui 60-aastane. «Et nad mõlemad saaksid elamuse ja neil oleks pärast omavahel teemasid, mida arutada,» sõnas Jonas. Otsiti siit, sealt ja kolmandast kohast, kuni lavastaja jäi mõtlema, mis olid need lood, mille üle ta ise 10-aastasena näiteks ema või vanaisaga arutleda tahtis. Kolme musketäri lugu kippus esile kerkima ja sinna jäädigi pidama.
D’Artagnan ja Aramis
«See on tänuväärne, et saame juba enne lõpetamist trupiga tutvuda ja koos luua, kuigi kokkupuude toimus ka varem, mil mängisime Ugalas Lembit Petersoni lavastatud «Suveöö unenäos»,» lausus Jass Kalev Mäe ja tõdes, et neid on hästi vastu võetud.
«Saab väga hoogsa ja seiklusliku materjali saatel trupiga liituda. Väga soe ja põnev on olnud,» lisas Alden Kirss.
Lavastuses näeb muu hulgas rohkelt mõõgavõitlust, millega on noored näitlejad tutvust teinud juba lavakunstikoolis. Küll mitte liiga põhjalikult, sest lavavõitluse õppimise ajal seadis piirid koroona, kuid nagu Mäe ütles, sai ABC selgeks ja see on neid lavastuse protsessi jooksul aidanud.
«Muidugi need rasked rapiirid on teine kogemus,» ütles Kirss ja lisas, et võrreldes nendega, millega kooli ajal harjutati, on praegused kaks või kolm korda raskemad. «Alguses oli nendega kummaline harjuda, aga Kaire Russ, kes on lavastuse lavavõitluse seadja, õpetas meid hästi.» Mõlemad musketärid nõustusid, et kui nüüd keegi duellile kutsuks, siis on nad selleks valmis.
Uhkeimaid osi, kui neil noortel näitlejatel, on musketäride loost raske leida. Kirsi sõnul on teiste musketäridega tekkinud ka õlg õla kõrval ja üks kõigi eest tunne. «Üks neist on meie vanemalt kursuselt Porthose osatäitja Oskar Punga ja Athost kehastab Martin Mill, kes oli ka meie hääletehnika õppejõud lavakas,» lausus ta.
Et «Kolm musketäri» on kultusmaterjal, siis läbi selle teatrimaailmasse sisenemine on Kirsi sõnul olnud täielik seiklus, millega on kaasnenud palju lusti. Oma tegelaskuju tutvustades ütles ta: «Aramis tahab saada vaimulikuks, aga tal on üks nõrkus ja need on naised. Tal on pidevalt konflikt, kas olla musketär ja nautida maiseid rõõme või astuda seminari ja hakata preestriks.»
Mäe tutvustas d’Artagnani kui tulihingelist gaskoonlast, kes kogu tüki vältel avastab enda kohta nii mõndagi. «Aga mis peamiselt d’Artagnani puhul mõttesse tuleb, on tema siiras uljus. Ta on tulihingeline noor, kes astub suurde ilma.» Mäe ütles, et sarnasusi leiab ta sealt ka endaga, kui nüüd kooli lõpetab ja laia maailma astub.
