Riigi aastapäeval peetud kõnes esitas Toomas Hendrik Ilves väite, et Paidest on riigiasutused ära kolinud. See pani kommentaatorid netiportaalides vaidlema, kas president valetas või mitte.
Presidendi Paide näide pani rahva vaidlema
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
President märkis aastapäevakõnes järgmist: «Kui Paide elanikul on asja päästekeskusse, politseiprefektuuri, keskkonnainspektsiooni, ringkonnaprokuratuuri, maakohtusse või maksu- ja tolliametisse, peab ta sõitma Pärnusse. Kui tal on asja sotsiaalkindlustusametisse, pensioniametisse, keskkonnaametisse või terviseametisse, on tema keskus Tallinnas. Aga maanteeameti ja kaitseväeteenistuse küsimustes on regionaalne kontor hoopis Jõhvis.»
Hiljem selgus, et paljude riigiasutuste teeninduspunktid on Paides siiski olemas või asuvad vähem kui 13 kilomeetri kaugusel Türil.
«Minu meelest on presidendi kõnes Paide näidet valesti tõlgendatud,» rääkis Järva maavanem Tiina Oraste, viidates neile, kelle arvates president valetas. «Ta mõtles tegelikult laiemalt, kuidas riigiasutused viivad oma esindusi maakondadest välja,» selgitas Oraste. «Eesti on jagatud neljaks regiooniks ja Järvamaa on nende nelja vahel ära jagatud.»
Otsustamine ja koostöö
Tiina Oraste lausus, et kuigi paljudel asutustel on Paides tõepoolest teeninduspunkt ja inimene saab esmase teenuse kätte, käib otsustamine kaugemal, võtab aega ega pruugi arvestada kohapealset olukorda.
«Igas regioonis on moodustatud kriisikomisjonid. Järvamaa kuulub Lääne-Eesti kriisiregiooni ja sinna kuulub ka Lääne-Eesti maanteeameti osakond, aga mitte Ida-Eesti maanteeameti osakond, kuhu kuulub Järvamaa,» tõi Oraste näite. «Keskkonnaameti poole pealt kuulume hoopis Põhja-Eestisse. Kui tuleb reguleerida mingit kriisiolukorda, on Järvamaa keerulises seisus.»
Oraste seletas, et teine asi on valdkondadevahelise koostöö puudumine: kui asutused viiakse välja, ei kooskõlastata seda ministeeriumide vahel.
«Töökohad viiakse ära — neid ei koondata. Ettevõtlikud kõrgharidusega inimesed lahkuvad maakonnast,» ütles Oraste. «Süsteemi tuleks korrastada. See läheb loomulikult kalliks maksma. Võib-olla pakuks tõesti lahenduse Kesk-Eesti regiooni loomine.»
Ta rõhutas, et iga maakond on erinev ja probleeme ei saa lahendada kohalikke olusid tundmata.
«Ei ole üldse harv, et Järva maavalitsusse tuleb kiri, mis on adresseeritud «Paide maakonda». Isegi ametiasutused ei tea, kus asub Paide,» tõi Oraste näiteks.
Tema hinnangul ei ole inimesel võib-olla nii tähtis, kust ta teenuse kätte saab, aga neid asutusi on vaja elu korraldamiseks, et maakonnad ellu jääksid.
Regioonidesse jaotamine
Regionaalminister Siim Kiisler märkis, et riigiasutuste töö peab olema korraldatud nii, et inimesel polekski vaja teada, kus nende peadirektor istub.
«Siis ei teki ka tunnet, et riik on kaugel,» sõnas ta. «Peakontorisse minek peab olema erand, mitte reegel. No mõelge korraks igaüks järele, mitu korda on teil tulnud käia maanteeameti regioonikeskuses. Isegi kui see käik tuleb ette võtta, kui suur on tõenäosus, et samal päeval on vaja käia Pärnus prokuratuuris? See ei ole päris probleem.»
Ometi nentis Kiisler, et riigiasutuste juhtimine on korraldatud erinevalt: mõnele asutusele on terve Eesti üks regioon, mõnel on neli, seitse või viisteist regiooni.
«Nelja või viie jäigalt fikseeritud regiooni ideed ma ei toeta, see ei ole hea mõte. Siis kannataksid 11 maakonda ja sealsed inimesed,» lausus ta.
Kiisler sõnas, et kõrgemat kvalifikatsiooni nõudvad töökohad koonduvad siis ainult neisse nelja ning teised jäävad vaeslapse rolli — just siis kaugeneb riik inimesest.
«See, et teeme nelja regiooni asemel viis, ei ole lahendus. Meil on vaja riigiasutuste hajutatud paiknemist, mille puhul kõigil 15 maakonnal on eluõigus,» lisas regionaalminister. «Maavalitsuste raamatupidamise koondasime Viljandisse ja ma ei näe põhjust, miks oleksime pidanud eelistama Tartut või Tallinna.»
ARVAMUS
KAIDO IVASK,
Paide linnapea
Need otsused on tehtud juba üsna ammu selle mõttega, et Eestis on neli regiooni. Mina leian küll, et Kesk-Eesti regioon oleks võinud olla viies või oleks kõik võinud jääda maakonnapõhiseks.
Osal ametitel on Paides veel esindus, aga teatud toiminguid saab teha ainult regioonikeskuses. Ametid saaks linna tagasi tuua siis, kui langetataks sellekohased otsused, ent see on vähe tõenäoline.