ACTA ja mina kui kurjategija

Peeter Olesk Foto: Margus Ansu / Postimees

VÕIB-OLLA OMANDASIN ma oskused töötada arvutuslükati ja nihkkaliibriga seepärast, et sain need riistad kätte õigel ajal ning heade õpetajate käe all algkoolieas ja põhikooli lõpul.

Oleksin võinud Lehtse turbatööstuse töökoja juhataja kodus õppida rehkendama ka aritmomeetril, mille nimi oli Felix, kuid koolipoisi arvutused ei nõudnud masinat. Nad ei nõudnud ka lollikannelt ehk arvelauda, nii et kuigi olen neid riistapuid näinud, käib mulle ikkagi üle mõistuse, mismoodi need töötavad. Reaalselt sai neid käega katsuda, ent nende operatsioonilisus jäi metafüüsiliseks.

ACTA õiguslik efekt on väike, sest tema jõustamiseks ei avaldata survet, nagu on tehtud rahareformide puhul. Viimastel nädalatel on Eesti ajakirjanduses esile tõstetud peamiselt ACTA ja autoriõiguste seoseid. See moodustab asja ühe osa, ent on ka teine, nimelt originaalravimite ja järeletehtute suhe, ning kolmaski, viiruste ja muu pahavaraga sõdimine.

Otsustades selle põhjal, mis ilmub minu lauaarvuti ekraanile, ilma et oleksin seda tellinud, on vaieldamatu: keegi kuskil peab arvet selle üle, kui tugev on tulemüür, ja juhib mu tähelepanu vajadusele laadida alla kõige uuem versioon.

Kes on too arvepidaja bioloogilisel kujul, pole nii tähtis kui see, kui autoriseeritud ta on. Ma ei tea seda ega oska öelda sedagi, kui kiiresti mingi tulemüür vananeb. Minusugustele piisab, kui saan teada, mille eest tulemüür mind kaitseb, mida toosama tulemüür peab läbi laskma ning missuguste vahendite ja võtetega saavad meiesugused, see tähendab arvutiasjanduses tarbijad, ennast kaitsta.

Kui võtan ette Delfi lehekülje, ilmub koos sellega ekraani ülaserva kiri «Hea lugeja, soovitame sul uuendada oma veebilehitsejat» ning selle kõrval avanevad aknakesed, mis võimaldavad parandada veebibrausereid Mozilla Firefox ja Internet Explorer. Milles seisneb uuenduste eelis ja mitu inimest teisel pool ekraani neid välja töötab? Kas mul on õigus seda teada? Miks pean mina olema personaalne, teine pool aga jääb anonüümseks?

ACTA-t saab tõlgendada ka kaubanduslepinguna ja sellised sünnivadki poolsalaja ehk konfidentsiaalselt. ACTA rikkumise eest määratavad karistused on siiski konkreetsed ja seda vääram on karistuse taotlejal kaitsta end impersonaalsusega.

Meile esitatud kujul on ACTA mõttetult üldine nagu kirvesupp. Kui see kaitseb originaalravimeid, on ekslik väita, et sellega liitumine ei kohusta meid oma seadusi muutma, sest Eesti sõltub väga tugevalt välismaistest ravimifirmadest. Lähed apteeki ja kui sa alternatiive ei küsi, pakutakse neid sulle väga harva.

Arukam oleks käsitleda ravimiasjandust täiesti eraldi, sest me ei ole suutelised tegema kindlaks, kui paljud inimesed on mingi ravimi aprobeerimisse (tunnustamisse ja laialdasse levikusse) kaasatud.

Kirjutasin kord «Sakala» veergudel Pollis toodetud mahladest, täpsemini mahlapudeli puudulikest siltidest. Tartu toidupoed on täis muudki kraami, mille sildid, kui neid üldse leidub, on küsitava väärtusega.

Ostad näiteks puuvilja müüginimetusega «Õun Hispaania», kuid ei tea kauba toiteväärtusest tuhkagi. Alternatiiv on jätta tundmatud õunad ostmata, eriti veel, kui need on teisest sordist ja vigase koorega, ning süüa kaaliumi mädarõika või tabletina. Milline arst kirjutaks kuldreneti asemel välja kaaliumitablette ja kas Viljandi maakonnas leidubki apteeki, kus neid müüakse?

ACTA SÜND võib jääda saladuseks, aga selle toime ei jää. Tahtmatult või teadmatusest võime kõik osutuda võltsingute kaasosaliseks. Kui need probleemid nüüd kõne alla võetakse, aga lahenduseni ei jõuta, saabki ACTA minu arvates hoopis isiklike asjade ajamise ettekäändeks. Tarvis oleks teada kogu Aasia ning ka Venemaa kaubandusstrateegiat.

Nüüdisaegne Euroopa Liit sai alguse ühisturust. ACTA-tki võib tõlgendada kui turgu kaitsvat raamlepingut ehk turul korda loovat regulaatorit. Säärane regulaator oleks mõeldav, kui oleksime kõik intellektuaalse omandi turul võrdsed. Paraku ei ole me seda ega saagi selliseks.

Tartu külje all Vasulas kasvatatakse õunu. Sealne toodang jõuab ka Lähte ühisgümnaasiumi õpilaste söögilauale — veebruari alguseni, mil selle asendab vaieldamatult välismaine banaan.

Sügiseni jääb meil taas üle osta Hispaania õunu. Niisugust sorti tegelikult ei ole, on lihtsalt sealt toodud õunad. Varastad poest ühe ja oled pisisuli, aga trahvida pikka kaubandusketti sulle pähe määritavate õunte pärast pole sul võimu.