Mulgi uudise

Laulust sai animavilm

Valmis om saanu uus mulgimiilne ja -kiilne vilmike, mille teive 9. Parsi Heino animavilmivestivali jaos valmis Tarvastu lasteaia õpeteje üten lastege. Vilm kuulutedi edimese koha väärilises täiskasunu inimeste arvestusen.

Vilmi tegemine sai akatuse õpeteje Kuropatkini Pireti mõttest, kes taht anda lastele rohkemb täädust mulgi keelest, kommetest ja kultuurist. Selle jaos kirjutedi rojekt «Digitoel targas mulgis».

Kuropatkin kõnel, et vilmi tegemise man ollive ammatin kik Tarvastu lasteaia koolieeliku Soelt, Kärstnest ja Mustlast. Akatuses lätsive õpeteje lastege Mulgi savikotta ja vuulseve sääl valmis kik tegelase. Latse esi pildistive terve vilmi üles. Vilmikse panni kokku lasteaiaõpeteje Järveküla Reet. Muusika mäng pääle Makedoonia poiss Trajanoski Ljupcho.

Vilmike om tettu Renniti Andrese laulu «Mu meelen kuldne kodukotus» sõnade perrä. Sii om Tarvastu rahva ümn. Tolle laulu sissi om kirjutedu kik nii kuulsa inimese, kes siinmail kunagi ellive. Tilliksest Kitsi küläst om peri ulka täädä-tuntu kultuuriinimesi. Näituses Tamme Aino, kes olli Eesti edimene kutseline laulje ja lauluõpeteje, temä veli Tamme Jaan, kes olli muusikategelane, Peterburi ja Talna konservatooriumi provessur, nende sõsar Raamoti Mari olli Eesti Naiskodukaitse luuja. Üleaidne Renniti Andres olli kirjamiis ja luuleteje.

Vilmi saap kaia, ku rükki Youtube’i sissi vilmi pääliskiri «Mu meelen kuldne kodukotus».

Mulgimaa koolijuhi säädsive sihke

Mineve nelläbe saive Tõrva gümnaasiumin kokku Mulgimaa gümnaasiume ja Mulgi kultuuri instituudi inimese, et jagade rõõme ja muresit ja mõtelde, kudas saas mulgi asja ütenkuun kige parembini edesi aade.

Kokku saive Abja, Tarvastu, Tõrva ja August Kitzbergi gümnaasiumi iistvedäje. Tulli vällä, et tihtipääle om maakonna piir Mulgimaa kuule ütistele ettevõtmistele takistuses, rohkemb saias kokku ja tegutsedes üten oma maakonna rahvage. Täädmise üitstõise tegemistest ei ole kah kitta.

Tulli kah ulka äid mõttit, mida ütenkuun edespidi ellu viia. Näituses ettepanek kõrralde ülemulgimaalisi rahvatantsupäevi ja muid teemapäevi, kos egä kuul vias mõnda teemat iist. Teos tahetes tetä kah Mulgimaa koolinoorde söögivestival, ütine laat ja spordivõisteluse. Leiti, et üldse võis pallude tegemiste man rohkemb kasute mulgi temaatikat, näituses ettevõtlusõppen, luuv- ja uurmisetüüde teemade valimise man, oma kooli märke ja rõõvaste luumise man.

Edimene suuremb asi, millest kik kooli lubasive usinaste osa võtta, om Mulgi nädäl, mes tulep oktoobrekuul.

Karksi-Nuia muusikakooli ansambel Lõõtsanööbid tei konsserdil kaits lugu. Foto: Ave Grenberg

Muusikakooli saive kokku

Mineve riidi saive Tarvastu kirikun ütitsel konsserdil jälle kokku Mulgimaa muusikakuule õpilase ja kuulmeistre.

Konsserdi pääkõrraldeje, Tarvastu gümnaasiumi ning muusika- ja kunstikooli direktur Kirdi Karl ütel, et ennemb koroonaaiga tetti kah siandsit kokkusaamisi, a nüid om mitu aastet vahele jäänu ja sii olli vana ää kombe uvveste ellu ärätemine ja sõpruse ülessoendemine. Mulgimaal om kokku neli muusikakuuli: Tõrvan, Karksi-Nuian, Abjan ja Tarvastun. Siikõrd ollive kohal neist kolm, Abja noore muusiku es saa tulla.

«Kuna kirikun ei ole muusikakooli ammu ollu, saime siikõrd just sääl kokku. Kirikun mängiteve luu om ju oopis tõistsugutse. Sii olli noorde jaos ää võimalus rahva ihen üles astu üle ulga aa. Muduki läits vahepääl iki raasike sassi kah, a sii om ju arilik, sest noore alle õpive. Kirikuõpeteje võtt meid väige äste vastu ja sii om miu ku noore koolijuhateje jaos ää akatus,» kõnel Kirt.

Mulgimaa muusikakuule ütitse konsserdi akassive pääle 2007. aastel Tõrva muusikakooli juhateje Leitmaa Thea iistvedämisege.