Viljandimaa mees Kalle Allik sai valmis raamatu "Veoautokross läbi aegade". Autori kinnitusel on Eestis harrastatav veoautokross atraktiivne ja unikaalne autospordiala maailmas, millega hakati tegelema möödunud sajandi viiekümnendate lõpus. Esimeste ametlike Eesti meistrivõistlusteni jõuti aastal 1967, mil korraldati Viljandi lähistel Holstre-Nõmme rajal võistlus.
Kümneaastase uuringu viljana valmis mahukas raamat veoautokrossi ajaloost
"Selleks, et Eesti meeste mehetegusid jäädvustada, tulin umbes kümme aastat tagasi selle spordiala veteranidega suheldes mõttele hakata vastavat materjali koguma, digitaliseerima, säilitama ja avaldama," rääkis raamatu autor. "Väga väike osa sellest materjalist ongi koondatud siia raamatusse. Raamatu koostamise käigus puutusin kokku paljude endiste ja praeguste veoautokrossi sõitjatega, selle unikaalse spordiala fännidega ning paljude juba taevastele radadele siirdunud võidukihutajate pereliikmetega. Kõik nad jagasid meelsasti enda mõtteid ja meenutusi veoautokrossist kui ühest erilisest nähtusest."
Allik lisas, et kindlasti pole see raamat Eesti veoautokrossi entsüklopeedia ja ei pretendeeri raamatus avaldatu absoluutsele tõele. Suur rõhk on raamatus fotodel. Neid mahtus sinna üle poole tuhande. Raamatus on 240 lehekülge.
Tänapäeval on veoautokrossi harrastajaid lisaks Eestile veel Lätis, Leedus ja Venemaal. Veidi teistsuguste masinate ja tingimustega tehakse seda ka Prantsusmaal.
"Eriti populaarne oli veoautokross seitsmekümnendatel aastatel," märkis Allik. "Ala populaarsus kasvas, kuni aastal 1979 Moskva "kindralid" selle ala NSV Liidus keelustasid. Põhjendus oli, et veoautod on mõeldud töö tegemiseks, mitte maastikul lusti sõitmiseks. Eestlased püüdsid veidi kavaldada ja korraldasid veoautokrossi võistlusi edasi sõjalise sportliku mitmevõistluse nime all. Enne võistlusstarte lasti õhupüssi ja visati granaati. Kaua see nii ei kestnud ning tasapisi hakati liikuma tänapäevase võistlusmudeli poole."