/nginx/o/2016/01/29/4950793t1he989.jpg)
/nginx/o/2012/02/17/963808t1h25a3.jpg)
Täispikkuses artikkel ilmus
18. veebruari «Sakalas»
Muinsuskaitseamet andis Viljandimaale käesolevaks aastaks ligi 37 000 eurot ja suurim osa sellest tuli traditsiooniliselt Viljandi lossivaremetele.
Kõhnast kukrust veeres kopsakaim abi linnusele
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuigi majandus on taas tõusuteel, kuivavad riigilt muinsuskaitse heaks tulevad summad aasta-aastalt kokku.
«Tänavu jagunes raha meie maakonnas nelja objekti vahel ning Viljandi linnus saab kogu riigi kõige suurema toetuse,» ütles muinsuskaitse Viljandimaa vaneminspektor Anne Kivi.
Viljandi linnusevaremete konserveerimiseks on ette nähtud 17 000, Olustvere mõisa aida-kuivati katuse avariirestaureerimiseks 9000, Meleski klaasivabriku hoone vundamendi ja seinte avariirestaureerimiseks 6000 ning Kõo mõisa viinaköögi katuse parandamiseks 4838 eurot.
Suurena tunduv summa ei lähe aga lossi ülesehitamiseks, mida on soovitanud kultuuriminister, vaid siiski olemasoleva säilitamiseks.
«Seni, kuni keegi pole tulnud konvendihoone ehitusprojektiga, püüame säilinud müürikesi konserveerida ning eks need jää siis seda ulmelist lossi ootama,» lausus Anne Kivi muiates.
Viljandi linn annab linnuse konserveerimiseks sama palju kui muinsuskaitse, järelikult saab töid teha tänavu 34 000 euro eest.
Viljandi linnavalitsuse kultuuriväärtuste spetsialisti Monika Rauba sõnul on plaanis pealinnuse alal konserveerida kõige järvepoolsema ehk niinimetatud palgasõdurite hoone müürid. Need tunnistati avariiohtlikuks juba 11 aastat tagasi koostatud ordulinnuse konserveerimise kontseptsioonis.