R, 9.12.2022

Rahatarkuse kogumine peab algama juba lasteaias

Sigrid Koorep
, ajakirjanik
Rahatarkuse kogumine peab algama juba lasteaias
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Erika Veide jagas Viljandimaa haridusjuhtide koostööpäeval lasteaedade esindajate vahel välja õppematerjali «Vinks-Vonks avastab ja seikleb 1».
Erika Veide jagas Viljandimaa haridusjuhtide koostööpäeval lasteaedade esindajate vahel välja õppematerjali «Vinks-Vonks avastab ja seikleb 1». Foto: Marko Saarm

Arvestades, et Eestis on sada tuhat maksuvõlglasest leibkonda, on haridus- ja noorteameti noorteosakonna pea­spetsialisti Erika Veide sõnul mõistlik alustada rahatarkuse jagamist ja ettevõtlikkuse arendamist juba maast madalast.

Viljandimaa haridusjuhtide koostööpäeval rääkis ta lasteaiajuhtidele, et 2020. aasta detsembris tuli haridusministeeriumi kantslerilt käskkiri küsimusega, miks ei ole alusharidusse liidetud ettevõtluspädevuse ja rahatarkuse teemat – juba 2016. aastal oli ju algatatud programm, mis nägi ette ettevõtlikkuse arendamist kõikides haridusasutustes. See tähendas, et haridus- ja noorteameti spetsialistidel tuli asuda õppima, mida alusharidus täpsemalt tähendab ja kuidas kõnealune teema sinna võimalikult loomulikul moel sisse viia.

«Me ei räägi ettevõtlusõppe tegevuste sisseviimisest, vaid pädevuse arendamisest lõimituna teiste õppe- ja kasvatustegevustega,» täpsustas Veide, tutvustades õppematerjali «Vinks-Vonks avastab ja seikleb 1», mille autorite hulka kuulub ka ta ise ühes Liisi Kirchi, Inna Sidoruki ja Heli Mäesepaga.

Ettevõtluspädevus on Veide sõnul üks XXI sajandi võtmepädevustest ning seetõttu ongi eakohane lähenemine sellele vajalik juba alushariduses. Lasteaias ettevõtlustunde loomulikult pole, vaid seda oskust arendatakse muu tegevuse, arutamise ja mängu kaudu. Küll aga on «Vinks-Vonks avastab ja seikleb 1» esimene omataoline õppevahend. Praegune versioon on mõeldud eelviimasele rühmale ning plaan on seesugune teha ka viimasele rühmale ehk koolieelikutele. Viimati mainitutele, kuue- ja seitsmeaastastele, lisatakse veel digilehed, sest nagu Veide ütles, on neile uude õppekavasse planeeritud ka digipädevuse arendamine.

Õppevahend koosneb kolmest osast: suurest pildiraamatust, värvimiseks mõeldud piltidest ja juhendist. Peategelane on viieaastane poiss Vinks ja teemadega tutvutakse esialgu tema elu kaudu. Õpetajate ülesanne on kujundada lastes rahatarka ja ettevõtlikku hoiakut, sidudes teemat mitmesuguste tegevuste, mängude ning õppe- ja kasvatustööga.

Rahatarkus on siin ja seal peidus

Niisuguse õppematerjali said endaga kaasa kõik koostööpäeval kohal olnud Viljandimaa lasteaedade esindajad. Selles on üheksa teemat – igaks õppeaasta kuuks üks, millele rohkem tähelepanu juhtida. Teemad on võetud ettevõtluspädevuse mudelist ning kohandatud aktuaalsust ja eakohasust silmas pidades.

Üks teema on näiteks annetamine. Selle käsitlemise kaudu kujunevad empaatia ja suhtlemisoskus. Rahatarkuse poolelt käib see kokku planeerimisega. «Ma planeerin oma investeeringuid ja annetusi. Ükski kitsi inimene ei ela head elu,» tähendas Erika Veide ning lisas, et rahatarga inimese otsused on planeeritud ka annetamise koha pealt.

Teemadest käivad läbi veel arenguuskumused. Seda selgitas Veide lahti nii, et inimene usub: kui ta panustab aega ja energiat, saab ta paremaks ehk kasvab see, millesse panustada. «Seal see rahatarkus on järjepidevus.»

Karksi-Nuia lasteaia direktor Katrin Kivistik ütles pärast õppematerjaliga tutvumist, et talle meeldib mõte jagada rahatarkust juba lasteaias. Raamatu tutvustamisel oli ta taas mõistnud, et tegelikult käsitletakse lasteaias praegugi väga erinevaid elulisi teemasid, kuid alati ei seostata seda ettevõtluspädevuse kujundamisega. «Õigupoolest ju iga päev ühes lastega planeeritakse, algatatakse, lahendatakse probleeme ning arendatakse koostööd ja suhtlemist. Vanemates rühmades on seni rahatarkust tutvustatud mängude, õppekäikude ja muude tegevuste kaudu.»

Uus õppematerjal annab Kivistiku sõnul võimaluse läheneda ettevõtlusteemadele põhjalikumalt ja lastepärasemalt. «Seal on suured värvilised pildid, mis köidavad lapsi,» lausus ta.

Kivistik polnud veel jõudnud oma töötajatele õppematerjali tutvustada, kuid sügisel on plaanis õpetajate koolitus, misjärel saab üheskoos mõelda ka seda, kuidas ettevõtlusteemasid laste tegevustesse põhjalikumalt lõimida.

Kas mänguasjapoes läheb lihtsamaks?

Et värske õppematerjaliga otstarbekalt tegutseda, peab haridus- ja noorteamet vajalikuks koolitusi. Ka sel kevadel on kolm niisugust toimunud ja iga end sinna ette registreerinu sai õppevahendi postiga ka endale.

Eakohaste teemade kaudu rahatarkuse õpetamine ja ettevõtlikkuse arendamine juba lasteaias aitab Erika Veide sõnul kaasa sellele, et inimene on tulevikus ettevõtlik. «Pean endasse uskuma, mul peab olema autonoomne motivatsioon, pean suutma oma emotsioonidega toime tulla ning mõistma, mida ja milleks teen. Pean suutma oma mõtteid realiseerida, mul peavad olema head suhted inimestega ja pean tegema koostööd,» loetles ta ettevõtluspädevusi. Tema selgitust mööda on ettevõtluspädevus teadmiste, oskuste ja hoiakute kogum, mis koosneb 14 alampädevusest, ja kõiki neid alampädevusi arendades see kujunebki. Asja mõte on, et meie seas oleks enam inimesi, kes oskavad ja tahavad oma ideid ellu viia.

Kui kõnealune õppevahend lasteaedadesse jõuab, tekib ehk lastevanematel asja vastu huvi. Kas neist tarkustest võib näiteks mänguasjapoes või maiustusteleti ees tolku olla? Sellele vastas Veide, et muidugi võiks asi sinnamaale jõuda ja loodetavasti juba sügisest saab selle abil selgitustööd teha. «Näiteks poodi minnes võiks mõelda, kas üks või teine asi on mu vajadus või soov, ja kui see on mu soov, siis mõtestada, miks on seda vaja. Ehk on võimalik mängida ka sõbra samasuguse asjaga ja mul ei ole seda koju vaja? Või mis saab siis, kui kõik need mänguasjad tulevadki koju ja me ei mahu enam kõndima?»

Soovid pole Veide sõnul küll pahad, aga ostud peaks meie elus olema võimalikult kontrollitud. «Loomulikult peab sedagi olema, et täna on hea tuju ja ostan kleidi, aga selle tõttu, et oli selline tuju ja tunne, ei tohiks poole kuu pealt raha otsa saada. Ostud peaksid olema ikkagi planeeritud ja läbi mõeldud.»

Ettevõtluspäedevuse mudel
Ettevõtluspäedevuse mudel Foto: Teadusministeeriumi Programmi Edu Ja Tegu

Ettevõtluspädevuse mudel

  • Ettevõtluspädevust defineeritakse kui teadmiste, oskuste ja hoiakute kogumit, mis on vajalik väärtust loovate ideede elluviimiseks, ettevõtlikkuse arendamiseks ning nii töös kui igapäevaelus toimetulemiseks.
  • Ettevõtluspädevus ja selle alapädevused on kujutatud joonisel.
Allikas: teadusministeeriumi programm «Edu ja tegu»
Märksõnad
Tagasi üles