/nginx/o/2016/02/05/5013677t1hbddb.jpg)
/nginx/o/2012/02/27/985814t1h12f0.jpg)
Justkui pommitatud sõjatee või lihtsalt lagunemisaldis pooltöö — olgu hinnang milline tahes, kuid nii Tartu maantee remondi tellija kui töö tegija tunnistavad, et nõnda suurt lagunemist ei osanud nad karta.
Remonditav Tartu maantee laguneb aina hoogsamalt
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Üle talve seisma jäetud esimese ehk kandva aluskihi murenemine muutus hullemaks eelmise nädala sulaga. Näiteks neljapäeval oli tee kividest kirju ning sulaveeloikudes varitsesid löökaugud.
Kõige kehvemas seisus on kaks lõiku: Viiratsi ja Vana-Võidu esimese ristmiku ning Uusna ja Tusti vahel. Nädalavahetuseks jõudis teehooldaja hullemad kohad kohendada, kuid eilegi nõudis teekatte jälgimine autojuhtidelt piinlikku tähelepanu ja veidigi kiiremini sõitnud auto järel paiskus laiali kivisadu.
Viljandlane, kes oma nime lehes öelda ei soovinud, kurtis, et reedel Tartu poolt tulles lendas pärast Tustit vastu tulnud sõiduki alt tema auto aknasse kaks kivi.
«Minul oli hoog maas, isegi alla soovitusliku 50 kilomeetri tunnis,» lausus ta. «Aga kui teine mööda kihutab, ei saa mina midagi teha. Õnneks esiklaas katki ei läinud, aga kaks täket on nüüd juures.»
Idavirulane Marko Kaldur, kes kõnealust teed sageli sõidab, ütles, et oleks läinud nädala lõpul oma auto äärepealt ära lõhkunud.
«Tõenäoliselt sai see suuri kahjustusi,» sõnas ta. «Tee oli nagu üles küntud. Ootamatud löökaukude kobarad, kilomeetrite viisi külavahe kruusateest veelgi rohkem lagunenud teekatet, lahtine killustik... Kõik see on tekkinud suisa üleöö.»
Kuigi kõnealusel teelõigul on soovituslik kiirus 50 kilomeetrit tunnis ja maksimaalseks lubatuks 70 kilomeetrit tunnis, leidis Kaldur, et lubatud maksimumist isegi poole aeglasema kiirusega liigeldes varitseb oht löökaukudesse sõites auto veermikku lõhkuda. Madala põhjaga autodel võivad tema hinnangul ka muud keredetailid viga saada.
«Kas süüdi on tee-ehituse kehv kvaliteet või on mingil arusaamatul põhjusel tee vahetult enne kevadet ära freesitud?» päris ta.
Tellija nõuab
Maanteeameti Lääne regiooni ehitusosakonna peaspetsialist Allan Allik kordas varem öeldut, et jätta kogu remondijärgus lõik kevadeni esimese katte alla seisma oli ehitaja valik. Maanteeamet tegi ettepaneku ehitada valmis lühem lõik, aga see-eest täielikul kujul, kahekihilise kattega. Ehitaja otsustas teisiti: kattis peaaegu terve lõigu esimese kihiga.
Küsimusele, kas auklikuks lagunenud aluskiht kevadiste lõpptöödeni üldse kestab, vastas Allik, et see selgub, kui kevad käes.
«Palusin ehitajal teha kavandi, mismoodi aluskiht remonditakse. Nõuame, et alumine kiht korralikult taastataks,» lausus ta. «Võib juhtuda, et mõni lõik tuleb osaliselt üles freesida, aga kas just põhjani... Kuid ega me endale viletsat tööd lubada saa.»
Seni peab ehitaja Alliku kinnitusel hoolitsema tee sõidetavuse eest, seda puhastama ning auke lappima.
Samasugust kogemust pole maanteeametil Viljandimaal olnud, sest ühtki teed pole aluskihis talveks seisma jäetud. Nagu Allik märkis, teeb suurt laastamistööd lörtsine ilm. See, et olud nii kehvaks on läinud, tuli talle siiski üllatusena.
Ehitaja lubab parandada
Töövõtja, aktsiaseltsi TREF tegevdirektor Andres Gailit ütles, et hoogne lagunemine tuli ka ehitajale üllatusena, kuid vead parandatakse ning tee saab korda.
«Kasutasime hästi jämedat segu, mida me pole varem üle talve jätnud,» kõneles ta. «Ega selline avatud aluskiht peagi väga hästi vastu pidama, aga lootsime paremat. Me valmistasime isegi normist natuke suurema bituumeniprotsendi ja peenosise sisaldusega segu, et kiht paremini vastu peaks.»
Gailiti hinnangul pole aluskihti nullist peale ehitama siiski tarvis hakata, piisab täiendavast kaitsekihist enne asfaltkatet.
Lagunemise põhjuseid on tema jutu järgi mitu: külma ja sula vaheldumine, lubatust kiiremini liikuvad sõidukid ning talihoolde käigus sahkamine, mis kive lahti katkus.
Küsimusele, miks just paar lõiku on hullemas seisus kui tee ülejäänud osa, jäi tegevdirektor vastuse võlgu. «Raske praegu öelda,» lausus ta.
Millal kevadel töö jätkub, sõltub Gailiti sõnul ilmast: õhusoe peaks jääma plusspoolele püsima. «Kevad on teetöödele üldiselt parem kui sügis,» lisas ta. «Sügisel on vett ja vihma rohkem, kevadel kuivatab kiiremini.»
Mullu kevadel remonti läinud Viljandi ja Tänassilma vahelise 12,3-kilomeetrise lõigu valmimistärmin on tänavu 15. september. Töö läheb maksma 6,23 miljonit eurot, raha tuleb maanteeameti ehk riigi eelarvest. Viimati nägi kõnealune teelõik kapitaalremonti 1970. aastate algul.