Peeter Rahnel: kas Kaja Kallas on hinnašokkide ajastul kaotanud usu eestimaalaste aitamisse?

Kolmandik eestlastest kardab, et vanaduspõlveks ei jää piisavalt sääste ning hinnakasv kaotab kogutud raha väärtust. Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees

EELMISEL kütteperioodil võeti Keskerakonna otsustaval nõudmisel kiirelt vastu kõrgete energia hindade leevendamise toetuspakett, mis aitas Eesti inimesi ja ettevõtteid ning pidurdas inflatsiooni. Juba praegu on selge, et samasuguseid meetmeid tuleb kasutada ka edaspidi.

Eesti inflatsioon oli aprillis aastases võrdluses 19 protsenti ja selles arvestuses saavutasime Euroopa riikide hulgas esikoha. Olukorra paranemist ei ole aga niipea loota. Rahvusvahelise valuutafondi hinnangul võib inflatsioon tavatasemele jõuda alles 2024. aastal. Säärases seisus saab ka võhik aru, et meie inimesed vajavad toimetulemiseks riigi rahalist tuge.

Kui me ei aita piisavate meetmetega inimestel keerulist aega üle elada, siis kordame 2008. aastal tehtud vigu, mille tagajärjel lahkusid kümned tuhanded inimesed välismaale. Praegused kulutuste prioriteedid peavad sõjapõgenike toetamise kõrval hõlmama ka kulusid hinnašokkide vahetute mõjude leevendamiseks Eesti inimestele ja ettevõtetele.

Ka OECD peaökonomist Laurence Boone ütles hiljuti Financial Timesile, et valitsused peaksid praegu kasutama fiskaalset jõudu, et aidata vaesematel ja valusalt pihta saanud inimestel toime tulla laastava toidu ja energia hindade tõusuga, ning rõhutas, et käes on hädaolukord, mis nõuab sekkumist. Sama seisukohta väljendas sel nädalal ka president Alar Karis.