Kui sain Tallinnas kaks ja pool aastat tagasi Sakala peatoimetajalt kõne, et mind oodatakse toimetuse ridadesse, pidasin seda esialgu vist naljaks. Kui olin aga telefoni puterdanud: «Päriselt või?» ja pilk oli jälle selginenud, seisin silmitsi tõigaga, et on teisipäev ning järgmisel esmaspäeval pean olema juba tagasi kodulinnas Viljandis, saba kohev ja silm säramas, ning valmis oma uueks eluks.
Tellijale