Laul saatis laupäeval Karksi valla külades peetud pidusid

Sigrid Koorep
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tuhalaanes sai kolmiktähtpäeval teha vastla auks reesõitu.
Tuhalaanes sai kolmiktähtpäeval teha vastla auks reesõitu. Foto: Erakogu

Möödunud laupäeval sai Karksi valla põhja- ja lõunatipu vahel liikudes tähistada nii vastlaid kui riigi aastapäeva. Lilli külas lauldi piiri ääres, Tuhalaanes lustiti ennelõunal rahvakalendri püha auks ning seejärel oli külavanema vastuvõtt.

«Keskpäeval hakatakse kirikumäel vastlaliugu laskma ja kell kolm on vastuvõtt,» ütles laupäeva hommikul Tuhalaane külavanem Enn Sarv, kes oli parajasti kõrvale astunud kohaliku järve jääle tehtud jalgpalliplatsilt.

Jalgpallimängus oli lõppenud esimene poolaeg. «Teeme 20 ja 20 minutit,» lisas ta, osutades väljakul olevale neljale mehele.

Tuhalaane hommikune vastlapäev

Enn Sarv sõnas muigega, et kohal on ainult tugevad. Juba tükk aega varem väljakuulutatud mängul oli kehva ilma tõttu osalisi kesiselt. Välja tuli kaks kaheliikmelist meeskonda: kaks meest Tuhalaanest, kolmas Pollist ja neljas Karksi-Nuiast.

Laupäevahommikune ilm pani tõesti mõtlema, kas jää peale on ikka mõtet mürama minna. Ennelõunane piimvalge udu seadis silmapiiri mõnekümne meetri kaugusele ja nullilähedane temperatuur oli väljakule toonud vesist lumesoga.

«Neli korda olen platsi puhtaks visanud,» lausus Sarv. Viimast korda oli ta seda teinud otse enne mängu. Puulattidest kokkupandud värava juures seisis lumme pistetud labidas.

Mänguplats polnud muidugi täismõõtmetes jalgpalliväljak, vaid võimlastki väiksem. Minimeeskonnad pidid ju jaksama libedal pinnal palli taga ajada. Ja nad jaksasidki: võtsid libisedes kurve, prantsatasid pikali ja ägasid, kui jääkülm vesi läbi riiete imbus.

Keskpäeval algasid kirikumäel traditsiooniline vastlaliu laskmine ning reesõit. Keha sai kinnitada hernesupiga.

Polli külamaja endine juhataja Kerti Einstein meenutas Tuhalaanes toimuvat vaadates Polli mullust vastlapäeva. Toona käidi kelgumäel ja mindi pärast tuppa sooja. «Nüüd, mil külamaja pole, ei toimu midagi. Ma küll ei näinud, et keegi oleks vastlapäeval liugu lasknud, isegi jälgi polnud mäel,» kahetses ta.

Einstein rääkis, et Tuhalaane traditsioonilisel jääjalgpallimängul on Polli inimesed ikka suurema hulgaga käinud. «Eelmisel aastal tulime mitme võistkonnaga, aga praegu on noored külast ära läinud. Paljud on Soomes tööl.»

Lilli küla lõunane laulmine

Kui jalgpallimänguks vallarahval erilist indu polnud, siis laulmiseks küll. Lillis Naval esimese piirilauluposti juures lauldi juba viiendat aastat.

Rohkem kui poolesaja külalise kõrval osalesid piirilaulmises ka Helme ja Karksi vallavanem ning Läti Nauksene omavalitsusjuht. Lõunanaabrite laulu hoidis ülal lauljanna Liga Silina ja eestlaste oma Erich Krieger, keda Lilli külamaja juhataja Malle Ereline nimetas sündmuse patrooniks.

Mööda autorööpaid sammusid kohale tulnud Nava talude hoonetest mööda. Teeserva oli pargitud mitukümmend masinat ja ära minnes pidi neid hakkama rivi lõpust välja tagurdama. Viimased tulijad olid sunnitud parkima oma sõidukid suisa keset hangedest ääristatud kitsukest teed.

Sedamööda kuidas metsale lähemale jõuti, hakkas puude vahelt kostma üminat. Varsti võis eristada meloodiat ja siis juba kitarrihelide taustal laulusõnugi, esialgu lätikeelseid: meie riigi aastapäeva tähistama oli tulnud hulk lõunanaabreid.

Seda, et naabrid hoiavad ühte, kinnitas ka Karksi vallavanem Arvo Maling. «Ühes kohas öeldakse, et inimesi on liiga palju, teises jälle, et liiga vähe. Täna on meid siin täpselt nii palju, kui olema peab. Need, kes alati kohale on tulnud, tulid ka seekord,» lausus ta. Et anda oma sõnadele sümboolsem tähendus, otsustasid Karksi ja Nauksene vallavanem, et viivad Eesti lund üle piiri Lätti ja toovad peotäie Läti lund Eestisse.

«Ainult üks pisike kraav oli — ei piirivalvet ega dokumendi näitamist,» rääkis Maling piiri ületamisest. Pärast tema sõnavõttu võis metsalagendikul Eesti ja Läti riigilippude all taas kuulda lauluhäält. Seekord võttis Erich Krieger üles laulu «Mu isamaa armas». Üle meeste laulu kostsid kõrged naishääled. Isegi lätlastel olid tekstid käes ja nad proovisid eesti keeles kaasa laulda.  

Et elatakse küll kõrvuti, aga keeled on väga erinevad, osutus sobivaks looks «Puhu, tuul, ja tõuka paati». Seda peavad enda omaks nii lätlased kui liivlased, aga loole on kirjutatud ka eestikeelsed sõnad. Pikki vokaale oli mõnus venitada mõlemas keeles. Tulemus sai sõnade poolest veidi segane, kuid kõlalt omapärane ja huvitav.

Karksi-Nuia kultuurikeskuse juhataja Kai Kannistu ütles naerdes, et Karksi rahval on läti keel täitsa suus: «Ikka internets ja internets.»

Hilisem külapidu Eesti Vabariigile

Patroon Erich Krieger ei jäänud keeleoskuse poolest kohalikust rahvast maha. Tema kõnes võis kuulda läti, eesti ja vene keele segu, kui ta hiljem Lilli külamajja kogunenuid taas tuulelaulu puhuma kutsus.

Suur osa sellest piiril käinud rahvast koonduski pärastlõunal Lilli külamajja. Naval külmarohuks tassi magusat teed rüübanud ning kehakinnituseks küpsist näksinud pidulised said soojaks köetud hoones tähistada riigi 94-aastaseks saamist.

Kohale tulnutele esitasid temperamentseid tantse rahvatantsurühma Samm Sassis neli paari ja laulis Karksi-Nuia segaansambel Pool Kuus.

Karksi valla eri otstes toimuva ühine nimetaja oligi laul. Kella kolme paiku sai organiseeritud pidu Lilli külamajas läbi ja välja kuulutati vaba lava. Piirilaulmisele aluse pannud Jaak Kõdar läks Navale tagasi, aga valla põhjapoolses otsas Tuhalaanes külavanema vastuvõtt alles algas.

«Meil on siin Eesti Vabariigi 94. ja Karksi valla 20. aastapäev ning vastlapäev veel lisaks,» ütles Tuhalaane külavanem Enn Sarv.

Vastuvõtul sai kuulda džässpianist Kristjan Randalu ja kitarrist Andre Maakeri esinemist. Kui nad olid vastuvõtu avaloo ette kandnud, lausus küla pillimees Ermas Hein naljatamisi, et kui nii heal tasemel on musitseeritud, siis tema enam pilli kätte ei võta. Õnneks sai Tuhalaane hümni autori Heina pillihäält ikka kuulda.

Peo edenedes lisandus esinejate ritta džässlauljatar Hedvig Hanson.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles