Suure-Jaanis taasavati ajalooline skulptuur

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Vabariigi aastapäeva eel tõstsid Suure-Jaani vallavanem Tõnu Aavasalu, koolidirektor Peeter Sadam, õpilasesinduse president Martin Klettenberg ja vaimulik Kristi Sääsk 1925. aastal valminud skulptuurilt katte, et see jääks austama Suure-Jaani gümnaasiumi.
Vabariigi aastapäeva eel tõstsid Suure-Jaani vallavanem Tõnu Aavasalu, koolidirektor Peeter Sadam, õpilasesinduse president Martin Klettenberg ja vaimulik Kristi Sääsk 1925. aastal valminud skulptuurilt katte, et see jääks austama Suure-Jaani gümnaasiumi. Foto: Peeter Kümmel / Sakala

Täispikkuses artikkel ilmus
25. veebruari «Sakalas»


Neljapäeval taasavati Suure-Jaanis Amandus Adamsoni skulptuur «Lembitu», mis toodi kohalikust raamatukogust ära ning kaunistab nüüd Suure-Jaani gümnaasiumi fuajeed.

«See originaal oligi koolimajja mõeldud,» ütles Suure-Jaani valla haridus- ja kultuurinõunik Jüri Hansen ja lisas, et nüüd on kuju oma õiges kohas.

Hansen selgitas, et 2004. aastal toodi toonase Suure-Jaani linnapea Rein Valdmaa eestvedamisel skulptuur Viljandi muuseumist Suure-Jaani raamatukokku, mis pidi «Lembitule» olema ajutine asukoht, kuni valmib kooli juurdeehitis. Juurdeehitis sai valmis, ent pronkskuju seisis endiselt raamatukogus. Sellest sai talle pelgupaik kaheksaks aastaks.

«Nüüd on ta siin, kuhu pidigi jõudma,» kinnitas Hansen. Tema ütlemist mööda on skulptuur õpilastele tähtis ja kui varem on kool oma kogunemisi teinud Suure-Jaani Lembitu platsil, siis nüüd on neil ka 1925. aastast pärit originaalskulptuur.

Suure-Jaanis ongi nüüd kaks ühesugust Lembitu kuju. Samanimelisel platsil troonib 1990. aasta jaanipäevast Vabadussõjas langenud ja haavatud Suure-Jaani kihelkonna sõdurite mälestussamba koopia. «Erinevus on ainult see, et ühel on käsi ja mõõk, teisel mitte,» ütles Jüri Hansen.

Märksõnad

Tagasi üles