N, 8.12.2022

Kondase keskus tahab muuta ühiskonna suhtumist erivajadustega inimestesse

Kadri Allikmäe
, reporter
Kondase keskus tahab muuta ühiskonna suhtumist erivajadustega inimestesse
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Kondase keskuse autsaiderkunsti näituse plaane veavad keskuse juhataja Mari Vallikivi (paremal) ja Eva Laantee Reintamm.
Kondase keskuse autsaiderkunsti näituse plaane veavad keskuse juhataja Mari Vallikivi (paremal) ja Eva Laantee Reintamm. Foto: Elmo Riig

Kuigi Euroopa kultuuripealinna Tartu 2024 kavas oli alguses kaks Viljandiga seotud ettevõtmist, on esialgu sõelal vaid üks: Kondase keskusel on koos Ida-Euroopa partneritega plaanis psüühiliste erivajadustega inimeste kunsti näitus, mida saaks vaadata ka Tartus Eesti Rahva Muuseumis ja Narvas.

Ettevõtmine «Varjatud maailmade avardumine» tahab psüühilise erivajadusega inimestele pakkuda võimalust oma kunsti näidata, neid julgustada ja tähtsustada. See aga tähendab ka ühiskonna suhtumise muutust.

Kondase keskuse juhataja Mari Vallikivi selgitas, et projektist sünnivad näitused, konverents ja eri vanuseastmetele mõeldud haridusprogrammid, kus saab tutvuda psüühilise erivajadusega inimeste kunstitöödega kogu Euroopast.

Vanker lükati käima juba 2019. aastal, mil Tartu koos Lõuna-Eestiga sai Euroopa 2024. aasta kultuuripealinnaks, edestades Narva kandidatuuri.

Ettevõtmise suurem eesmärk on muuta aga ühiskondlikku suhtumist psüühilise erivajadusega inimestesse, koolitada Eestis välja kunstiterapeute ning saata neid residentuuri mujale Euroopasse, kus autsaiderkunsti valdkonnas on kaugemale jõutud. Niimoodi käisid Soomes Kaarisilla kunstikeskuses praktiseerimas kunstnikud Annika Tonts ja Margot Kask.

2024. aastani kutsutakse ka Eestisse residentuuri psüühilise erivajadusega inimestega tegelevaid Euroopa kunstnikke, kes pakuvad väljaõpet siinsetele erihoolekande teenustega tegelevatele inimestele. Samuti soovitakse ühenduda Ida-Euroopa organisatsioonidega, kes tegelevad psüühiliste erivajadustega inimestega.

Algul pidi Eestisse tulema kaks näitust ka Venemaalt, ent need jäävad sõja tõttu ära.

Näitus Euroopa partneritega

2024. aastal kavas olev näitus pannakse kokku koos Euroopa partneritega, kelleks on galeriid, muuseumid, erihooldekodud, psühhiaatriahaiglad ja kunstistuudiod, kus tegeldakse psüühilise erivajadusega inimestega.

Sealt tuuakse mõned tööd näituse ajaks Eestisse ning paralleelselt tegeleb Mari Vallikivi sellega, et kogub Kondase keskusse Eesti psüühiliste erivajadustega inimeste kunstitöid, et täiendada muuseumi kogu.

«2017. ja 2018. aastal käisime erihoolekandeteenust saavate inimeste kodudes,» ütles Vallikivi. «Enamasti ei jõua nende looming kuhugi, aga nende hulgas on väga andekaid ja potentsiaalikaid kunstnikke.»

Kõikide seni Kondase keskuse kogusse tulnud kunstitööde autoritega on tehtud korralik leping ning tööde eest on tasutud, et mitte kohelda psüühiliste erivajadustega inimesi erinevalt teistest kunstnikest.

Vallikivi märkis, et Euroopas käib praegu vaidlus terminite tasandil. «Ühes videos ütlesid näiteks Downi sündroomiga inimesed, et neil pole mitte erivajadused, vaid inimvajadused nagu kõigil teistel, et nad vajavad mõistmist ja lähedust,» rääkis ta.

Kunst teeb iseseisvamaks

Mari Vallikivi lausus, et Kondase keskus soovib pakkuda neile inimestele võimalust. «Mida tugevam on ühiskonna kõige nõrgem lüli, seda tugevam on ka ühiskond. Et me ei paneks neid inimesi kuskile ära,» ütles ta, võttes kokku selle, miks Kondase keskus psüühiliste erivajadustega inimestele tähelepanu osutab. «Ma ei näe kunstnike andekuse puhul mingit vahet, kas nad on professionaalid või autsaiderid. Diagnoos pole oluline, vaataks kunstilist poolt.»

Vallikivi tõi näiteks, et Holland on autsaiderkunsti Meka suuresti tänu Vincent van ­Goghile, kellest on saanud riigi au ja uhkus hoolimata tema vaimsetest probleemidest.

Projekti teine juht Eva Laantee Reintamm ütles, et peale 2024. aastaks koostatava näituse on ettevõtmise eesmärk ühiskonnas diskussiooni tekitada ja muuta suhtumist psüühiliste erivajadustega inimestesse. Näituste kavandamise taustal on loodud häid koostöösuhteid rahvusvaheliste partneritega, et õppida, kuidas psüühiliste erivajadustega inimeste kunsti Euroopas väärtustatakse ja neid juhendatakse.

Mari Vallikivi rääkis, et nad on saanud käia Euroopa kunstistuudiotes ning näinud, kuidas inimesed, kes on esialgu olnud abitud ja vajanud erihoolt, on tänu kunstile leidnud endale väljundi ning võimaluse iseseisvalt hakkama saada. «See on pikk, aastaid kestev protsess, aga nad arenevad seal tohutult ning nendega tegeldakse ka väljaspool kunstistuudioid. Nad teevad fantastilisi asju ja on iseseisvad,» lausus ta.

Laantee Reintamm kinnitas Euroopa näidetele tuginedes, et need inimesed saavad kunsti kaudu täieõiguslikuks ühiskonna osaks. «Läbi loomingu arendatakse psüühiliste erivajadustega inimeste praktilisi oskusi.»

Vallikivi märkis, et on imeline näha inimesi, kes hoolimata oma erivajadustest on oma kunstiga kaugele jõudnud, ning see on inspiratsiooniks Eestile.

«Nemad (Euroopas – toimetus) tegelevad peenhäälestusega, meie proovime mootorit käima saada,» märkis Eva Laantee Reintamm ja nentis, et projekti siht on ka Eestis jõuda samasuguste tulemusteni kui Euroopas.

Eestis hõlmab kultuuripealinna ürituste kava 19 Lõuna-Eesti omavalitsust Valga-, Viljandi-, Põlva- ja Tartumaal. Algul oli kultuuripealinna üritustega seotud ka Viljandi jalgpalliklubi Tulevik mõte korraldada jalgpalliturniir 10–18-aastaste vaimsete erivajaduste ja õpiraskustega noortele, ent see plaan jäi katki.

Koos Tartuga jagavad Euroopa 2024. aasta kultuuripealinna tiitlit Austria linn Bad Ischl ja Norra linn Bodø.

Märksõnad
Tagasi üles