Uuring näitab, et enamik toetab raiemahu vähendamist riigimetsas ning üldist kevadist pesitsusrahu

Praegu on linnurahuaeg, mida peab riigimetsa majandamise keskus. Erametsaomanikele pole see kohustuslik, vaid soovituslik. Foto: Marko Saarm

Turu-uuringute aktsiaseltsi uuring näitab, et 63 protsenti Eesti elanikest pooldab raiemahu vähendamist riigimetsas ning vaid 3 protsenti selle suurendamist. Kevadise pesitsusrahu kehtestamise poolt nii riigi- kui erametsades on 93 ning selle vastu 6 protsenti.

Turu-uuringute uuringu tulemused peegeldavad kogu üle 15-aastase Eesti elanikkonna arvamust. Aprillis tehtud uuring näitab, et 63 protsenti inimestest arvab, et riigimetsas võiks plaanitust vähem raiuda, 23 protsenti on seisukohal, et raiemaht võiks jääda plaanitud suurusjärku, ning 3 protsenti leiab, et raiuda võiks rohkem. 12 protsenti ei avaldanud selle küsimuse kohta arvamust.

Kevadise pesitsusrahu kehtestamist riigi- ja erametsas pooldab 72 ning pigem pooldab 21 protsenti küsitletutest. 4 protsenti pigem ei poolda pesitsusrahu ning vaid 2 protsenti on resoluutselt selle vastu. 2 protsenti küsitletutest ei avaldanud arvamust.

Surve metsade raieks on aastate jooksul üha suurenenud, viimastel kuudel on metsatööstuse esindajad asunud Ukraina sõja ettekäändel nõudma riigilt raiemahtude suurendamist ja pesitsusrahust loobumist. Uuringu tulemused näitavad aga ilmekalt, et Eesti inimesed selliseid järeleandmisi ei toeta.

"On väga rõõmustav, et suurem osa eestimaalastest meie riigimetsi ja metsaelanikke nõnda oluliseks peavad," rääkis Eestimaa looduse fondi juhatuse liige Siim Kuresoo. "Häälekal, ent pisikesel metsatööstuse lobirühmal ei tohiks olla nõnda suurt mõju meie metsade käekäigu määramisel. Loodan, et ka otsustajad seda mõistavad ja enamuse seisukohta arvestavad."

Metsalindude arvukuse suur kahanemine on juba aastaid olnud suur mure. Kuigi osalist pesitsusrahu on riigimetsades peetud, siis laiemalt selle kohta selget sõnumit riigil pole. "Pesitsusrahu kohta on tarvis selget otsust ja pikaajalist siduvat lahendust. Praegused hädalahendused ei ole jätkusuutlikud ning meie metsalindude turvalisust raietööde käigus ei taga," ütles Eesti ornitoloogiaühingu juhataja Kaarel Võhandu.

Uuringus toodud arvud on ümardatud, mistõttu nende summa on kokku 101 protsenti. Foto: Eestimaa Looduse Fond

Tuhandet inimest hõlmav ning esindusliku mitmeastmelise juhuvalimiga arvamusuuring sisaldas kahte metsateemalist küsimust: "Riigimetsas on kavas teha aastatel 2022–2026 igal aastal keskmiselt 9466 hektari suurusel alal peamiselt lageraieid. Kas teie arvates tuleks Eesti riigimetsas raiuda plaanitust rohkem, sama palju kui plaanitud, plaanitust vähem või te ei oska öelda?" ning "Kas pooldate, et kõikjal Eesti metsades (nii era- kui riigimetsas) kehtestataks kevadine pesitsusrahu ehk ei tehtaks raietöid ajal, mil metsas on linnupoegade haudumise ja sirgumise aeg?" Vastusevariandid olid jah, pigem jah, pigem ei, ei, ei oska öelda.

Turu-uuringute aktsiaselts esitas uuringus metsateemalised küsimused Eestimaa looduse fondi ja Eesti ornitoloogiaühingu tellimusel.