Algab hiite kuvavõistlus

Saaremaal Liikülas kasvav umbes 400-aastane Täri pärn on teadaolevalt Eesti vanim. Peaaegu seitsmemeetrine ümbermõõt annab talle ka Eesti jämedaima pärna tiitli. Foto: Maris Sepp

Algab järjekordne rahvusvaheline hiite kuvavõistlus, millele oodatakse fotosid ja videoid hiitest ja teistest ajaloolistest looduslikest pühapaikadest. Muu hulgas on teretulnud ülesvõtted Viljandimaa iidsetest palvepaikadest.

Võistluse eesmärk on jäädvustada ja väärtustada pühapaikade kultuuri- ja looduspärandit ning innustada inimesi nendega tutvuma, teatasid korraldajad.

Võistlus toimub eesti, soome ja vene keeles ning keskendub soome-ugri rahvaste ühisele pärandile. Peaauhind on 1000 eurot ning Soome auhind 300 ja kuni 16-aastaste auhind 200 eurot. Lisaks on välja pandud Vana-Võrumaa, Virumaa ja Mulgimaa eriauhind ning hulk muid eriauhindu.

Hiite kuvavõistlust on korraldatud 2008. aastast ja tänavu leiab see aset 15. korda. Teadaolevalt on see ainus omataoline fotovõistlus maailmas. Sellele saadetud fotod moodustavad ainulaadse kultuuriloolise arhiivi, mis on veebis vabalt kättesaadav aadressil https://www.hiis.ee/kuva/kuvavoistlused.

Looduslik pühapaik on mets, puu, kivi, veekogu, pinnavorm või maa-ala, mida on teadaolevalt juba meie esivanemad pühaks pidanud. Pühapaikadega seotud põhilised tavad on palvetamine, tervendamine, andide toomine, tuletegemine, pühade pidamine ja lahkunute mälestamine. Paljud pühapaigad on praegu elavas kasutuses.

Eesti ühines 2008. aastal rahvusvahelise looduskaitseliidu otsusega, mille alusel tunnistati looduslikud pühapaigad inimkonna vanimateks kaitsealadeks, mida tuleb hallata põliseid tavasid järgides.

Eestis leidub hinnanguliselt 5000 ajaloolist looduslikku pühapaika, millest umbes 1400 on kantud looduslike pühapaikade kaardile. 541 pühapaika on üleni või osaliselt võetud muinsuskaitse alla. Sadakond pühapaika on looduskaitse all. Tuntuimad neist on Suur ja Väike Taevaskoda, Kaali Pühajärv, Panga pank, Saula siniallikad, Jägala juga, Tülivere tamm, Tamme-Lauri tamm, Kuremäe hiiemägi, Ebavere hiiemägi, Paluküla hiiemägi, Laiuse siniallikas, Tartu Toomemäe kivi, Ülendi hiiepärn, Võhandu Pühajõgi, Toila Pühajõgi, Ranna Tuhandeaastane tamm, Otepää Pühajärv ja Matsimäe Pühajärv.

Looduslikke pühapaiku on okupatsioonisajandite vältel ja paraku seniajani rüüstatud ning enamik neist on halvas seisukorras. Loodusliku pühapaiga mälestise liik kanti muinsuskaitseseadusse 2019. aastal.

Hiite kuvavõistlust korraldab Hiite Maja sihtasutus, kaaskorraldaja Soomes on Taivaannaula ühendus.

Lähem teave ja võistluse eeskiri on leitav veebilehel https://www.hiis.ee/kuva/kuvavoistlused/2022. Sellelesamale lehele tuleb ka fotod üles laadida.

Möödunud aasta võistluse võitjate fotodega saab tutvuda lehel https://www.hiis.ee/uudised/hiite-kuvavoistluse-2021-aasta-voitjad.