Viljandimaalased teenisid väikseimat brutopalka

FOTO: «Sakala»

Statistikaamet teatas, et Eesti keskmine brutopalk 2011. aasta neljandas kvartalis oli 865 eurot. Viljandimaa jäi 664 euroga teiste maakondade seas viimasele kohale.

Veel 2010. aasta neljandas kvartalis oli Viljandimaa brutopalk kõrgem Võru-, Valga-, Rapla-, Põlva-, Järva- ja Jõgevamaa omast.

Maavanem Lembit Kruuse ütlemist mööda on maavalitsuses madala palga probleemi üle juureldud. Tema hinnangul saaks tootmine ja loomine palgataset tõsta, aga praegu on Viljandimaal ilmselt rohkem pehmema valdkonna esindajaid, nagu kultuuritöötajad ja teenuseosutajad.

Paremini tasustatavad töökohad on suuremates linnades.

2010. aasta neljanda kvartaliga võrreldes tõusis keskmine brutokuupalk läinud aastal Viljandimaal ligikaudu 1,1 protsenti. Statistikaamet teatas, et Eestis oli kasv 6,3 protsenti.
Tallinnas kerkis keskmine brutopalk möödunud ja ülemöödunud aasta neljanda kvartali võrdluses kaheksa protsenti, 920 eurolt 994 eurole.

Maksu- ja tolliameti avalike suhete juhi Anne Osveti teatel oli neljandas kvartalis Eesti peale keskmine brutoväljamakse 773 eurot. 537 991 töötajatele tehti väljamakseid summas, mis ületas 1,2 miljardit. 2010. aasta neljanda kvartaliga võrreldes on keskmine väljamakse töötaja kohta suurenenud, tollal oli see 740 eurot.

Möödunud aasta neljanda kvartali mediaanväljamakse oli 623 eurot kuus. See tähistab summat, millest suuremaid ja madalamaid väljamakseid oli võrdselt. Piltlikult öeldes võiks kõik Eesti töötajad panna palga suuruse järgi ritta ja kui võtta selle rivi keskelt välja üks inimene, on tema brutopalk 623 eurot.

Anne Osvet juhtis tähelepanu sellele, et statistikaameti ning maksu- ja tolliameti andmed ei ole võrreldavad. Neil on kolm peamist erinevust.

Kui statistikaamet avaldab keskmist palka, millesse on arvatud näiteks aja- ja tükitöö tasu, siis maksu- ja tolliamet teatab isiku kohta tehtud väljamaksetest, mis on seotud töösuhtega.

Teiseks käsitlevad need kaks organisatsiooni andmeid ajalise nihkega. Näiteks augustis teenitud palk või puhkuseraha läheb statistikaametil augusti, ent maksu- ja tolliametil septembri arvestusse.

Kolmas erinevus on töötajate arvus. Osalise ja täistööajaga töötajate palga võrdlemiseks taandab statistikaamet töötajate arvu täistööajale. «Kaks poole koormusega töötajat arvestatakse ühena,» näitlikustas Osvet ja lisas, et brutokuupalkade kogusumma jagatakse täistööajale taandatud töötajate keskmise arvuga.

Maksu- ja tolliamet võtab arvesse kõik isikud, kellele on tehtud väljamaksed, sõltumata sellest, kas need on täis- või osalise tööaja eest. Maksu- ja tolliameti andmetes töötajate arv kasvab, mis tähendab, et iga tööturul käinu on arvel, sõltumata tööturul veedetud ajast.

Tagasi üles