VÕHMA ⟩ Põlenud kortermaja elanikud päästavad, mis tulest, veest ja varastest järele on jäänud

Tiiu Lepp astub tasakesi maja tänavapoolse ukse juurde, tühi punane kandekott tugevasti pihku surutud. Avab välisukse, seisatab lävel ning puhkeb nutma. Ei temal ega ta naabritel ole enam maja, mida kutsuda koduks.

Esmaspäeval veidi enne kella 11 riisub Võhma Elko töötaja maja ümbert prahti kokku. Kuuri rusud, söestunud küttepuud ja autod ning muu suuremamõõtmeline kraam veetakse hiljem autodega ära, ent murult ja kõnniteelt on samuti tarvis süsi ja klaasikillud kokku korjata, et inimesed käia saaksid ja klaasikilde murusse ei trambiks.

"Tõeline tragöödia," ohkab riisuja ja vangutab pead. "Katastroof meie väikese Võhma jaoks."

Laupäeva pärastlõunal sai häirekeskus teate, et Võhmas Kauba tänaval on süttinud puukuurid ning sellest omakorda kuuripoolse maja aknaraamid ja katus. Tulekahju kustutamine kestis peaaegu keskööni. Esialgu paljusid ehmatanud päästeameti teade, et majast on leitud hukkunud inimene, osutus siiski ekslikuks ning kui kõrvale jätta psühholoogiline trauma, pääsesid kõik elusalt ja tervelt.

Suur osa maja katusest ja eluruumidega pööningukorrusest hävis tulekahjus täielikult, esimese ja teise korruse korterid said ulatuslikke veekahjustusi. Millest tulekahju alguse võis saada, see pole esialgu teada. Paljud inimesed nägid maja hoovis põlevat lõket.

Tänava poolt vaadates tundub maja üsna heas seisus olevat, akendel on klaasidki ees. Katus ja katusekorrus on muidugi hävinud, sest just hoovipoolsete puidust vintskappide külge hakkas tuli kõigepealt. Sädemed, kuumus, tugev tuul – rohkem polnudki vaja, räägivad maja enda elanikud.

Hoovi poolt vaadates on pilt märksa trööstitum: kõik aknaklaasid on puruks, terve majasein on nõgine. Süsimustadel sarikatel istub vares ja kraaksub mõtlikult. Kuuridest jäänud rusude vahel on kaks söestunud autot ja üks kaubik. Bensiinikanistrid. Lõhkenud. Rusuhunnikust kerkib veel kaks päeva hiljem suitsu ja ümberkaudsed inimesed hoiavad sellel ärevalt silma peal.