Viljandi esimene linnafoorum: järve rand vajab arhiktektuurivõistlust

Viljandi linnafoorumil osalejad mõtlesid, milline võiks olla Viljandi linna ja järve. Foto: Kärt Petser

Möödunud nädala neljapäeval ja reedel tuli kokku Viljandi linnafoorum. Kogukonna- ja linnajuhid ragistasid päid Viljandi järve piirkonna tulevikust mõeldes. Tulemustest kokkuvõtete tegemine veel kestab, kui üks mõte on korraldada Viljandi järveäärse piirkonna arhitektuurivõistlus.

Linnafoorum "Meie unistuste järveümbrus" pidi tulema juba veebruaris, ent korraldajad ja esinejad haigestusid ning kokkusaamine lükkus aprilli. Selle algatajad olid linnaelanikud. Mõte oli tuua ühe laua taha kogukonna- ja linnajuhid ning unistada, milline Viljandi järv ja selle ümbrus peaksid tulevikus olema.

"Viljandi järv ja selle ümbrus on märgilise tähtsusega ruum kohalikele, aga ka teistele eestimaalastele," kirjutasid linnafoorumi korraldajad möödunud nädalal oma pressiteates. "Paljude huvigruppide tegevus järvel ja selle ümbruses ning üha kasvav arendushuvi tõstatab küsimuse, millist järveäärt inimesed soovivad ja vajavad."

Linnafoorumi päevajuht, arhitekt Elo Kiivet sõnas, et esimene linnafoorum lammutas piire – neid, mis eksisteerivad füüsilises keskkonnas, ruumiloome protsessis ja meie endi sees. "Neli rühma vaatlesid Viljandi järveäärt erinevast lennukõrgusest ja eri teemadel, kuid paljugi sellest, mis head ruumi loob, kattub ja sisaldub kõiges, näiteks paremad ühendused järve ja kesklinna vahel, omanäoline rannapromenaad ja läbimõeldum rannaala tsoneering," rääkis ta. "Inimsõbralikku linnaruumi saab luua vaid erinevaid valdkondi kokku tuues ja kohalikega tihedas koostöös."

Liikumise ja ligipääsetavuse seisukohalt peavad liikujad olema ruumis võrdsed ning tuleb ka mõista, mida, miks ja kellele tehakse. "Üksmeelsel hinnangul vajab rand täpsema ja parima lahenduse leidmiseks arhitektuurivõistlust, et kõik soovid mahuks ära ja tükkhaaval kujunev areng saaks selge suuna."

Töörühmad pakkusid Kiiveti sõnul välja terve hulga mõtteid, mida saaks kohe ellu viia ja mis annaksid kiire tulemuse: toidutänav, parklate liigendamine ja puude lisamine, vaatetorn, spordiväljakute piirde kunstigalerii, rattateed, avalik saun, sillad ja terrassid, loovad mängualad, tänavaruumi (ajutine) ümberkorraldus, introvertide pesad ja mõnus metsikus.

Viljandi linnafoorumi osalejad mõtlesid, milline võiks olla Viljandi linna järve ning selle ümbruse tulevik. Foto: Kärt Petser

Heldi Ruiso, kes on üks kogukonnaühenduse Loova Viljandi ja linnafoorumi eestvedajatest, ütles, et kõigist tulemustest tuleb kokkuvõte ning kavas on korraldada nende tutvustamiseks tuur linnavalitsusele, volikogule ja rahvale. "Kindlasti soovime nendel kohtumistel astuda koos kõikide asjaosalistega sammu edasi, teha konkreetsed valikud ja leida võimalused, millised ideed saaksime lähimas tulevikus ellu viia ning mida pikemas perspektiivis peaksime hakkama ette valmistama," sõnas Ruiso.

Loova Viljandi, Viljandi linnavalitsuse ja Eesti arhitektuurikeskuse korraldatud linnafoorumil vaadeldi järve ümbruse ühendusi ja linnalist võrgustikku, promenaadi ja veeruumi, planeerimist ja arendustegevust, ajutisi ja väikesi sekkumisi, turismi ja külalisi, tervist ja heaolu.

Töö käis neljas rühmas, mida juhtisid arhitekt ja linnaplaneerija Jaak-Adam Looveer, Viljandi peaarhitekt Olav Remmelkoor, maastikuarhitekt ja planeerija Heiki Kalberg ning arhitekt ja linnaplaneerija Tõnis Savi.

Aruteludes osalesid kohalike seast järve ümbruses tegutsevate ettevõtete ja erinevate spordialadega seotud organisatsioonide juhid, looduskaitsjad, kogukonnaaktivistid, linnavalitsuse ja volikogu liikmed, eakate ja noorte esindajad, turismivaldkonna eeskõneleja ja teised. Ekspertidena osales kümme arhitekti, linnaplaneerijat, urbanisti ja maastikuarhitekti. Foorumit juhtis arhitekt ja urbanist Elo Kiivet.