/nginx/o/2022/04/20/14495356t1hb00e.jpg)
Paari päeva eest lõppes kohvikute registreerimine Viljandi kohvikuööle ja teada on need viisteist, kelle pakutavate hõrgutiste maitsmiseks tuleb 3. juunil seada sammud Kantrekülla.
See aasta on meil täiesti eriline. Kui varem on olnud 30–40 taotlust, millest läbi on läinud 10–15, siis Kantrekülast laekuski 15 taotlust. Ja kõik need kohvikud, treilerid, baarid ja aiapeo kohad on nii kihvtide kontseptsioonidega, et pääsesid ka sõelast läbi.
Niimoodi esimesi õhinapõhiseid pilke kirjeldustele heites võin öelda, et oodata on imeägedaid Kantreküla õunapuuaedasid oma muusikaliste vahepaladega ning rajusid aiapidusid Itaalia tänavast Vene tänavani välja ... Märkasin, et oli palju lastele mõeldud tegevusi õpitubadest kuni mänguväljakuteni. Hästi tore on see, et laevamudeldajate ring avab kohviku nimega Piraat. Osaleb Pauluse kirik, sest Kantreküla on ajalooliselt kirikumõisa piirkond. Üks kohvik on päris raudtee ääres ning ongi rongideteemaline.
Kuidas sündis idee korraldada kohvikuöö just Kantrekülas – paigas, kus majad on madalad ja üürihinnad odavad? Mis selle kandi teie meelest eriliseks ja atraktiivseks teeb?
Vanalinnas kõik juba kihab ja elab. Siin on aastate jooksul palju korraldatud ning kogukond on harjunud tegutsema. Kantreküla on aga paljudele võõras ning samas eriline. Seda nii oma arhitektuurilt, kulgemiselt kui ajaloolt. Ta on avastamata paik. Olen kuulnud, et sealsetele inimestele meeldib Kantrekülas elada. Ise mäletan lapsepõlvest, et see oli ikkagi paik, kuhu ei julgenud minna. Tal oli justkui geto kuulsus. Kui praegu seal käin, siis ainult imestan. Seal on nii palju avastamata kohti ning seal on oma kogukond. See on ilus, rahulik ja äge piirkond.
Muidugi on kohvikute öö siia toomine olnud algusest peale julgustükk. Ma mõtlesin, et ei tule ühtegi taotlust – et kes siin ikka kohvikut pidada tahab. Aga võta näpust!
Kas korraldusliku poole pealt on midagi varasemate aastatega võrreldes hoopis teistmoodi?
Jaa. Varem on iga kohvik olnud eraldi oma hoovis. Sel aastal avaneb Vene tänaval nelja kohvikuga keskplats. Igal aastal on olnud kohvikuid, kes tahavad väga osa võtta, aga kellel pole oma kohta. Mõtlesime nendele sellise keskse platsi luua. Sellelt platsilt lähevad mööda Kantreküla laiali giidituurid ning sealt saab alustamiseks kätte kaardid ja põhilise info.
Kas olete varem statistikat teinud, et kui palju liigub kohvikuöö ajal tavalisest rohkem inimesi ringi ning kui palju teenivad kohvikud tulu ja kellele seda annetavad?
Täisstatistikat pole ma teinud, aga olen silma peal hoidnud. Kui esimesel aastal ootasime paarisada inimest, siis koos hansapäevalistega liikus linnas tegelikult viis või kuus tuhat inimest. Üldiselt ongi sealt edasi olnud linna peal umbes kaheksa tuhat inimest, aga kõik nad muidugi ei lähe kohvikutesse. Mõnel aastal on kohvikud tühjaks ostetud tunni ajaga. Oleme kohvikutele alati öelnud, et nad peaksid arvestama umbes viiesaja pakutava artikliga – võimetel on ju piirid. Aga kui toitu on üle jäänud, oleme seda suunanud neile, kel seda kõige rohkem vaja. Praegu on Viljandis muidugi ka toidukapp.
Head on samuti alati tehtud. On annetatud varjapaigale, lasteorganisatsioonidele või mõne uue vajaliku asja soetamiseks. On tore, kui tulusid ka heategevusse suunatakse.
Kantreküla pidu on järjekorras viies. Kui nüüd ajas tagasi vaadata, kuidas kohvikuöö Viljandis alguse sai ning mis on olnud kõige võimsamad ja eredamad hetked läbi aastate?
Kohvikuöö eelprojekt oli "Tule õue!". Jaanus Kukk soovitas teha veel midagi, mis oleks nagu "Tule tuppa!". Kohvikud on populaarsed ning paljud on unistanud kohviku pidamisest. Meil on ju tugev toidukultuur ja paljud oskavad hästi süüa teha. Alguses mõtlesime, et vahest tuleb paar kohvikukest, kes pakub üksikule möödajalutajale tüki kringlit. Aga see mass, mis esimesel korral linna valgus, meenutas näljaste kasside stseeni "Naksitrallidest". Ühest küljest hirmutav, kuid samas väga põnev ja huvitav kogemus.
Kõige maagilisem oli samal õhtul Muksi maja kõrval tamme all korraldatud valgusinstallatsioon. See oli ilus algus kohvikuöö traditsioonile.
Hästi ilus oli ka aasta, mil palju kohvikuid koondus järve äärde. Inimesed kulgesid ja kõigil oli mõnus. See oli tunne, mida ei oska kirjeldada, aga kõik tundsid seda.
Mida soovite korraldajatele ja pidulistele 3. juuniks?
Soovin mõnusat ideedelendu ja ilusat olemist. See on ikkagi ilu ja õdususe loomise protsess. Muidugi tuleb targalt tegutseda, aga korraldades tasub kanda endaga tunnet, mida tahaksid ise külalisena tunda.
Mina tahaksin kohvikute ööl Kantrekülas jalutades teada saada selle ajalugu, kõigi nende hoovide ja soppide minevikku ning perede lugusid. Oleks tore, kui korraldajad neid lugusid üles otsiks ja räägiks.
Rohkem infot Kantreküla kohvikuöö kohta leiab nendelt linkidelt: Kohvikuöö 2022, Tule õue!, hansa.viljandi.ee.