Mihkel Servinski: kas stabiilne rahvaarv Viljandimaal on võimalik?

Mihkel Servinski Foto: Elmo Riig

KAS RAHVAARVU säilimine või lausa kasvamine Viljandimaal on reaalne väljavaade? Vaatame kõigepealt arve.

Selleks, et Viljandimaal elaks aastal 2061 rohkem kui 45 000 elanikku ehk siinne rahvaarv püsiks stabiilsena praegusel tasemel, on vaja, et sündimus tõuseks taastetasemele (vähemalt 2,08 last ühe naise kohta sünnitusea lõpuks) ja rändesaldo oleks positiivne. Viljandimaal peaks perioodi 2021–2061 alguses sündima aastas keskmiselt 466 ja perioodi viimastel aastatel 526 last. Viljandimaa rändesaldo peaks olema perioodi algul ja lõpul pluss 160 ning perioodi keskel pluss 250 inimest aastas.

Sellised arvud selgusid Viljandimaa omavalitsuste liidu tellitud rahvastikuprognoosi stabiilse rahvastiku stsenaariumist. Olgu öeldud, et stabiilse rahvastiku stsenaarium oli prognoosi neljast stsenaariumist kõige optimistlikum.

Kui vaadata Viljandimaa viimaste aastate rahvastikunäitajaid, siis on loo alguses esitatud küsimus igati põhjendatud. Viljandimaa rahvaarv on olnud pärast Eesti iseseisvuse taastamist kahanemises ning viimase viie aastaga on siinne rahvastik vähenenud praktiliselt 2000 inimese võrra.

Aastatel 2016–2020 sündis Viljandimaale keskmiselt 436 last aastas, nii et stabiilse rahvastikuprognoosi täitumiseks on puudu 30 sündinut aastas lisaks senisele järgmisel viiel aastal. Teoreetiliselt on see muidugi võimalik. Samal perioodil on maakonna rändesaldo olnud aastas keskmiselt 168 inimesega miinuses. Kui selle arvu ees asenduks miinusmärk plussiga, olekski asi korras. Lihtne selle saavutamine kindlasti ei ole, aga kui mõelda aastale 2019, kui rändesaldo Viljandimaal oli seitsme inimesega plussis, siis ehk on see isegi võimalik.