FILMIARVUSTUS ⟩ Viis laipa ja laitmatu habemega rohusegaja

Apteeker Melchiorit kehastav Märten Metsaviir teeb oma filmiliku näitlemisstiiliga vanadele kaladele silmad ette. Foto: Kaader filmist

Kui ma põhikooli lõpetasin, sain vanematelt kingiks kaelaehte. See nägi välja peaaegu nagu hõbekett, aga samas jäi nagu õiget sära puudu. Olin hästi kasvatatud ja teadsin, et kingitud hobuse suhu ei vaadata, kuid ema märkas mu segaduses pilku ning tunnistas, et ehe on melhiorist. See sulam olevat peaaegu sama ilus kui hõbe, aga palju soodsama hinnaga.

Nii Indrek Hargla fännide kui muidu fantaasiasõprade pikalt oodatud "Apteeker Melchiorit" vaadates tuli mulle see vahejuhtum meelde. Iseenesest on vanameister Elmo Nüganeni taktikepi all valminud kassahiti valem kuulikindel: süžee selgrooks on tõeline kultusraamat, kostüümidesse on pakitud Eesti näitlejate koorekiht ning pildikeele ja butafooria detailsuses on šnitti võetud suure vee taguste tipptegijate sooritustest. On näha, et tegijad soovisid valmis saada tõeliselt suure filmi ning on end selle nimel ka korralikult ära nihestanud.