Suure-Jaanis taasavati ajalooline skulptuur

Sigrid Koorep
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vabariigi aastapäeva eel tõstsid Suure-Jaani vallavanem Tõnu Aavasalu, koolidirektor Peeter Sadam, õpilasesinduse president Martin Klettenberg ja vaimulik Kristi Sääsk 1925. aastal valminud skulptuurilt katte, et see jääks austama Suure-Jaani gümnaasiumi.
Vabariigi aastapäeva eel tõstsid Suure-Jaani vallavanem Tõnu Aavasalu, koolidirektor Peeter Sadam, õpilasesinduse president Martin Klettenberg ja vaimulik Kristi Sääsk 1925. aastal valminud skulptuurilt katte, et see jääks austama Suure-Jaani gümnaasiumi. Foto: Peeter Kümmel / Sakala

Neljapäeval taasavati Suure-Jaanis Amandus Adamsoni skulptuur «Lembitu», mis toodi kohalikust raamatukogust ära ning kaunistab nüüd Suure-Jaani gümnaasiumi fuajeed.

«See originaal oligi koolimajja mõeldud,» ütles Suure-Jaani valla haridus- ja kultuurinõunik Jüri Hansen ja lisas, et nüüd on kuju oma õiges kohas.

Hansen selgitas, et 2004. aastal toodi toonase Suure-Jaani linnapea Rein Valdmaa eestvedamisel skulptuur Viljandi muuseumist Suure-Jaani raamatukokku, mis pidi «Lembitule» olema ajutine asukoht, kuni valmib kooli juurdeehitis. Juurdeehitis sai valmis, ent pronkskuju seisis endiselt raamatukogus. Sellest sai talle pelgupaik kaheksaks aastaks.

«Nüüd on ta siin, kuhu pidigi jõudma,» kinnitas Hansen. Tema ütlemist mööda on skulptuur õpilastele tähtis ja kui varem on kool oma kogunemisi teinud Suure-Jaani Lembitu platsil, siis nüüd on neil ka 1925. aastast pärit originaalskulptuur.

Suure-Jaanis ongi nüüd kaks ühesugust Lembitu kuju. Samanimelisel platsil troonib 1990. aasta jaanipäevast Vabadussõjas langenud ja haavatud Suure-Jaani kihelkonna sõdurite mälestussamba koopia. «Erinevus on ainult see, et ühel on käsi ja mõõk, teisel mitte,» ütles Jüri Hansen.

Originaalskulptuur kaotas käe 1950. aastal, kui 1926. aastal avatud mälestussammas teist korda purustati. Esimest korda lõhkusid kommunistid selle 1941. aastal. Legend räägib, et teisel korral murti Lembitul käsi seepärast, et see sihtis mõõgaga itta.

Suure-Jaani kooli huvijuhi Marge Juhansoni ütlemist mööda jõudis purustatud kuju pärast eksirännakuid Viljandi muuseumi, kust see siis tagasi kodupaika toimetati.

«Siinsel kujul pole enam mõõka hoidvat kätt, aga see on samuti sümbol nagu kuju ise,» lausus skulptuuri taasavamiskõnes Eesti evangeelse luterliku kiriku Suure-Jaani koguduse vaimulik Kristi Sääsk.

Sellest, et kunstiteos on puudulik, on tema sõnul muidugi kahju, aga alles on ikkagi langev Lembitu, kes vaatab üles ja hoiab kätt kõrgel. See tähendab, et ta ei ole alistunud. Mõõga puudumine näitab vaimuliku jutu järgi, et Lembitu ei ründa. Mõõkade ja rünnakute kõrvalejätmist soovis ta ka Suure-Jaani koolile.

Märksõnad

Tagasi üles