Karksinuialaste sõnul hüüdis surmaga lõppenud õnnetus tulles

Kitzbergi gümnaasiumis süüdati hukkunud neiu mälestuseks küünal. Foto: Elmo Riig

Teisipäeva varahommikul astus kooliteel olev 17-aastane neiu Karksi-Nuias ülekäigurajale, sai löögi suurelt palgiveoautolt ja hukkus. Avariipaiga lähedal elavate inimeste sõnutsi võib seda nimetada õnnetuseks, mis hüüdis tulles.

Traagiline sündmus juhtus politsei teatel kella 7.30 ajal Tartu maanteel Kitzbergi gümnaasiumi vahetus läheduses. Läti registreerimisnumbrit kandev puidukoormaga veok tuli Pärnu poolt. Pidurdusjäljed asfaldil algavad pärast ülekäigurada ning auto sai pidama enam kui kümme meetrit eemal.

Viljandi välijuht Jarek Alliku sõnul on Volvo veokit juhtinud 51-aastasel mehel juhtimisõigus ja ta oli kaine. "Mees on juhtunust šokis ning räägib vaid, et ta lihtsalt ei märganud teele astunud neiut. Mis asjaoludel sedavõrd raske õnnetus aset leidis, selgitatakse tunnistajate ülekuulamisel ja teiste tõendite uurimisel," lisas Allik.

Õnnetus jäi Karksi-Nuia noortekeskuse valvekaamerate salvestisele, mida keskuse juhataja Kerti Einstein koos politseinikega mitu korda üle vaatas. Nähtust ei soovinud ta täpsemalt rääkida, märkis ainult, et tema isikliku hinnangu kohaselt tundus juhtunu olevat asjaolude õnnetu kokkulangemine.

"Täpsema info selgitab muidugi politsei uurimine, aga ühelt poolt tuli veok, mis peatus kenasti, et ta üle lasta, ju ta siis teiselt poolt tulevat teist veokit ei märganud ..." lausus Einstein ohates ja lisas, et ta ei ruttaks juhti kiiruseületamises süüdistama.

Mitme kohaliku elaniku sõnul on aga ka lubatud 50 kilomeetrit tunnis paljude laste kooliteega ristuval maanteel liiast ning mure veokite ohtlikkuse pärast on sealseid inimesi saatnud juba aastaid.

Gümnaasium on leinas

Kitzbergi gümnaasiumi fuajees põles hukkunu mälestuseks teisipäeva ennelõunal leinalindiga küünal.

Gümnaasiumi direktori Jaak Israeli sõnul mõjus uudis sellest, et gümnaasiumis õppiv neiu on elavate seast lahkunud, kooliperele väga rusuvalt. "Kõige pisemate klasside lapsed ei adu ehk päris täpselt, mis on juhtunud, aga viienda-kuuenda klassi lastele on see tõesti raskelt mõjunud ja nad võivad vajada väga pikaajalist tuge. Oleme selleks valmis ja organiseerime vajalikku abi: kriisinõustajad ja psühholoog on majas ning tema abi on väga paljud lapsed juba ka vajanud. Mõned lapsed on tahtnud ka omaette olla ja oleme nad koju lubanud," rääkis Israel.

Kriisinõustajate soovitusel kooli teisipäeval ei suletud ning püüti tunde jätkata, aga vähemalt nädal on koolis leinaaeg. "Käime koos ja õpime, aga teeme seda võimalikult stressivabalt. Kontrolltöid me ei tee, hindeid me ei pane," selgitas koolijuht.

Õnnetuspaiga ohtlikud liiklusolud on tema sõnul hästi teada ning see teema kerkib aeg-ajalt üles eravestlustes ja ühismeedia gruppides. "Läbi Karksi-Nuia kihutavad suured veokid on tõepoolest väga ohtlikud," nentis Israel. "Püüame lastele anda võimalikult hea liikluskasvatuse ja rõhutame kogu aeg kui ohtlik see tänav on."

Direktori hinnangul on üsna raske kõnealuse ohtliku maanteelõiguga midagi ette võtta, sest läbi Karksi-Nuia liigub transiit ning korralikku ümbersõitu ei ole. Geograafilisi olusid arvesse võttes oleks tema arvates ilmselt ka üsna keeruline rajada.

Israel sõnas, et nii traagilist õnnetust pole tema direktoriks olemise ajal Karksi-Nuias olnud, aga ohtlikke olukordi tuleb ette tihti. "Neid on olnud mitmeid-mitmeid-mitmeid, kus pääsemine on olnud väga napp," sõnas ta.

Leina märgiks on lipud Kitzbergi gümnaasiumi ees pooles vardas. Foto: Elmo Riig

Karksi-Nuia noortekeskuse juhataja Kerti Einstein sõnas, et tiheda liiklusega maantee on tõepoolest ohtlik ning kohalikud teava, et seal tuleb olla eriti tähelepanelik, sest tihtipeale ületatakse kiirust. "Olen abipolitseinik ning kooliaasta alguses käime ikka ülekäiguradade juures lapsi turvamas ja juhendamas," märkis ta.

Teelõiku remonditi paar aastat tagasi ja pärast seda on olud Einsteini hinnangul paremaks läinud. "See võib kihutamise mugavamaks teha, aga liikluse rahustamisele on ju siiski mõeldud, näiteks on ehitatud ringristmikke, et sõidukid ei tuleks nii suure hurraaga otse linna."

Einstein märkis, et iseküsimus on see, kas raskete koormatega veokid peaksid üldse läbi Karksi-Nuia sõitma. Paari aasta eest toimunud ulatuslike teetööde ajaks oli liiklus tema hinnangul üsna edukalt ümber suunatud ning linnas oli kohe vaiksem ja rahulikum. "Kui peaks leiduma mingigi võimalus veokid Karksi-Nuiast püsivalt mööda suunata, siis see teeks muidugi väga rõõmsaks," nentis ta.

Naabrid nõuavad ohutust

Õnnetuskoha lähedal elav Ursula Sikk oli pauku kuuldes esialgu arvanud, et jälle on talle aeda sisse sõidetud. "Tormasin õue asja uurima ja nägin, et tüdruk … Kohutav õnnetus. Kohutav."

Sikk on maantee ääres elanud aastaid, esialgu ühel, seejärel teisel pool. Teelõik on temagi kinnitusel olnud alati ohtlik, aga maantee remondi järel on see väga ohtilik.

Teiselpool teed kortermaja teisel korrusel elav Karl-Janek Saks rääkis, et see on samal ristmikul juba teine surmaga lõppenud, mida ta mäletab. "Vanem härrasmees sõitis jalgrattaga maja juurest välja ning jäi samuti just nimelt palke vedava veoki alla," meenutas ta.

Saksa sõnutsi kujutavad kõige suuremat ohtu veokid, mis lakkamatu joana ja enamasti üsna suure kiirusega läbi Karksi-Nuia sõidavad. "Teisel korrusel on mul seinad ja kamin pragusid täis, sest kiirust nad tihtipeale alla ei võta ning sellest kõrgendikust, mis justkui liikluse rahustamiseks ülekäigurajale ehitati, sõidavad nad enamasti lihtsalt hüppega üle."

Eriti ohtlikuks muutub olukord tema kirjeldust mööda õhtul kella seitsme-kaheksa ajal. "Muu liiklus kaob selleks ajaks põhimõtteliselt ära, nii et rekad kihutavad mööda seda maanteed sellise hooga, et seinad värisevad."

Isegi kui veokijuhid sõidaksid 50 kilomeetrit tunnis, nagu märk nõuab, on seda ümberkaudsete inimeste hinnangul liiga palju. Ühel pool maanteed on Kitzbergi gümnaasium, teisel pool noortekeskus ja lasteaed, ümberringi elumajad.

Saks rääkis, et suurte veokite ümbersuunamiseks on vallale kaebusi esitatud, ent olukord pole paremaks muutunud. Maantee kuulub riigile ja ongi transiidiks. "Samas kui see maantee siin kaks aastat tagasi remondis oli, said veokid Karksi-Nuiast mööda sõidetud küll," nentis ta. "Nii et kui tahta, saaks liikluse ümber suunata. Kas seda õnnetust oli nüüd siis vaja? Kas nüüd siis hakkavad asjad lõpuks ometi liikuma?"

Remondi järel on kohalikud Saksa sõnul vallajuhtidele märku andnud, et liiklust rahustav kõrgendik tehtaks kõrgemaks, nii et sellest oleks kiiruse piiramisel ka päriselt abi. Samuti on soovitud, et maanteele lisataks liikluse rahustamiseks "lamavaid politseinikke" ning kiirus piiratud 30 kilomeetrini tunnis.

Karl-Janek Saksa kõrvalmajas elav Rainis Soots sõnas, et leidub päevi, kui majast vuhiseb mööda 50-60 veokit tunnis, ja see ei pane teda end kodus just turvaliselt tundma. "Talvel on siin natuke rahulikum, suvel sõidetakse see-eest tihtipeale ööpäev läbi. Ohtlikke olukordi tekib tihti ning see pole tõepoolest esimene kord, kui keegi siin surma saab."

Sootsi ütlemist mööda peaks tee, mille ääres on lasteasutused ja kodud, olema nii ohutuks tehtud kui võimalik, paraku see praegu nii ei ole. "Mõtlen täiesti tõsiselt, et pärast tänast ei julge enam lapsi uksest välja kooli saata. Hakkan neid ehk ise viima, kuigi koolimaja on mõne sammu kaugusel."

Soots lisas, et kuigi kohalikud on pöördunud allkirjastatud avaldustega valla poole, on sellele järgnenud vaikus. Liikluse rahustamiseks mõeldud ringristmik ei täida oma funktsiooni ei Saksi ega Sootsi arvates.

"See võtab kiirust maha pigem linnast väljuvatel sõidukitel, linna sisse sõites pole mingi probleem praktiliselt hoogu maha võtmata edasi kihutada," leidis Soots. "Korraks pidurdavad ja sõidavad ikka kaheksakümnega linna sisse."

Vald asub teed üle vaatama

Mulgi vallavanem Imre Jugomäe lausus, et toimunu on kohutavalt traagiline õnnetus. "Sügav kaastunne perele ja kõigile lähedastele," ütles Jugomäe. "Oleme mõtetes teiega ja koos kriisimeeskonnaga valmis kõigiti abistama. See on vähim, mida praegu teha saame."

Vallavanem lisas, et paratamatult hakkavad pärast selliseid õnnetusi inimesi vaevama küsimused, kas juhtunut oleks saanud kuidagi ära hoida, ning need küsimused vaevavad ka valda. "Uurimine annab selles küsimuses esimesed selged vastused, paraku ei too uurimine noort inimest tagasi ega leevenda lähedaste suurt kaotusvalu," ütles Jugomäe.

Vallavanema kinnitusel kavatsetakse nii kõnealune teelõik kui ka konkreetse õnnetuse asjaolud põhjalikult üle vaadata ning tee võimalikult ohutuks muuta. Esialgu oodatakse ära uurimise tulemused, et saaks vastuse küsimusele, miks see õnnetus üldse toimus. "Siis saame hakata ise edasi uurima ning olukorda lahendama asuda."

Jugomäe sõnutsi teeb kõige nõutumaks see, et teelõik on äsja rekonstrueeritud kõiki liiklusohutuse nõudeid arvesse võttes. Näiteks tehti kõnniteed laiemaks ja sõidutee kitsamaks, sest uuringud näitavad, et kitsastel sõiduteedel ei kihutata nii palju kui laiadel. "Nüüd tulebki väga hoolikalt vaadata, et äkki need asjad ei toimi nii, nagu peaks. Tõepoolest, inimesed on rääkinud, et ringteed ja kõrgendikud avaldavad mõju rohkem sõiduautodele, probleem on aga veokites."

Vallavanema kinnitusel võetakse vallas väga põhjaliku arutelu alla piirkiiruse vähendamine 50-lt 30 kilomeetrile tunnis ja teisedki liiklusohutust parandavad meetmed, mis aitaksid seda teed jalakäijatele ohutumaks muuta. "Seal on tõesti väga palju lapsi liikumas ning kohe kindlasti tuleb koostöös transpordiametiga analüüsida, mida annaks seal paremaks ja ohutumaks muuta," ütles Jugomäe. "See üks õnnetus oli juba liiga palju. Neid ei tohi enam juhtuda."

Transpordiameti andmetel on tänavu Eestis liiklusõnnetustes hukkunud 14 inimest.

Transpordiameti hinnangul on õnnetuspaik ohutu

17-aastase neiu surmaga lõppenud liiklusõnnetus teisipäeva hommikul juhtus Karksi-Nuias riigimaanteel, mis renoveeriti paar aastat tagasi ja vastab transpordiameti esindaja hinnangul ohutu liikluse korraldamise põhimõtetele.

Vaidla sõnul vahendas Mulgi vallavalitsus juba mõnda aega tagasi transpordiametile kohalike inimeste muret, et Karksi-Nuiat läbivad sõidukid liiguvad liiga kiiresti, ning amet vastas sellele asula Valga-poolsesse otsa kiirustabloo paigaldamisega ja ringristmiku läbimise trajektoori muutmisega, nii et see nõuaks rohkem kiiruse vähendamist asulasse sisenemisel.

"Pärast seda mõõtsime lõigul sõidukite tegelikke kiirusi ning keskmine kiirus oli 47 kilomeetrit tunnis," lausus Vaidla ja lisas, et 85 protsenti sõidukitest ei ületanud kiirust 53 kilomeetri tunnis. "Tulemus näitab, et enamik juhte sõidab lõigul lubatud kiirusega."

Küsimusele, kas õnnetuspaigas on tehtud kõik, et jalakäijate teeületus oleks maksimaalselt turvaline, vastas Vaidla, et samatasandilise teeületuse tingimustes ei olegi võimalik maksimaalset liiklusohtust tagada. "Kui sõiduki ja jalakäija teed ristuvad, jääb alati võimalus, et üks eksib või on tähelepanematu. Õnnetuseoht on ja jääb," nentis ta.

Kohalikud inimesed on avaldanud arvamust, et teekünnis võiks olla kõrgem. Vaidla selgitust mööda valitakse künniste mõõtmed selle järgi, kui suurt kiirust lõigul tagada soovitakse. Praegu on sel teelõigul suurim lubatud kiirus 50 kilomeetrit tunnis ning selle põhjal on valitud ka künnise pealesõidu kaldosade parameetrid.

Vaidla tõdes, et praegu pole õnnetuse asjaolud selged – pole teada, mis kiirusega liikus veoauto, mis seisundis oli juht ja tema sõiduk, kuidas käitus teed ületav laps – ning seetõttu on raske hinnata, kas teel oli mingeid puudusi, mis võisid õnnetuse toimumist soodustada.

Lisaks politseile korraldab uurimise transpordiameti juurde moodustatud liiklusega seotud valdkonnaspetsialistidest koosnev liiklusõnnetuste uurimise komisjon. Selle uurimise eesmärk ei ole välja selgitada kellegi süüd, vaid leida põhjused, mis võisid viia õnnetuse juhtumiseni, ning pakkuda vajadusel välja, kuidas saaks tulevikus niisuguseid õnnetusi vältida.