COVID-19 ⟩ Maakonda lisandus ligi kolmkümmend nakatunut

Viljandimaale lisandus ööpäevaga 28 nakatunut. Foto: Dmitri Kotjuh

Viimase ööpäeva jooksul analüüsiti Eestis 4206 koroonaviiruse proovi, millest 905 andis positiivse vastuse. Viljandimaale lisandus terviseameti andmetel 28 nakatunut.

12. aprilli hommikul oli Eesti haiglates 292 koroonaviirusega nakatunud patsienti. Neist 116 vajab haiglaravi raskeloomulise COVID-19 tõttu, nendest omakorda 63 on vaktsineerimata ja 53 on lõpetatud vaktsineerimiskuuriga.

Ööpäeva jooksul avati haiglates 36 haigusjuhtu, 16 juhul vajasid patsiendid hospitaliseerimist sümptomaatilise COVID-19 tõttu. Viimase kümne päeva jooksul on haiglaravile lisandunud keskmiselt 12,9 sümptomaatilist COVID-19 patsienti päevas.

Suri kolm koroonaviirusega nakatunud inimest, kellest kaks olid vaktsineerimata: 72- ja 73-aastane mees ning 83-aastane naine.

Tartu ülikool andis pressiteate vahendusel teada, et ülikooli juhitava seireuuringu seekordse etapi tulemused näitavad, et kuigi epideemia on vaikselt vaibumas, on koroonaviiruse levik ikka veel väga laialdane. Viirusevastaste antikehadega hõlmatus püsib täisealiste elanike seas 90 protsendi juures. Antikehi pole viiendikul neist, kes on haiguse läbi põdenud, kuid vaktsineerimata.

30. märtsist 11. aprillini tehtud seire käigus andis proovi 2296 täisealist inimest. Neist 7,6 protsendil oli proov positiivne. Nakatunutest 40 protsenti olid veel nakkusohtlikud, ülejäänud olid haiguse läbi põdenud ega kujutanud teistele enam nakkusohtu.

Seireuuringu juhi, Tartu ülikooli peremeditsiini professori Ruth Kalda sõnul on potentsiaalselt nakkusohtlike osakaal märtsiga võrreldes kahanenud kolmandiku võrra. "Näeme, et epideemia on tasapisi vaibumas, kuid nakkusoht püsib ikka veel suur. Kui märtsis oli nakatunud iga üheksas täisealine, siis praegu iga kolmeteistkümnes," selgitas Kalda.

Endiselt on kõige vähem nakatumist nende seas, kes on haiguse läbi põdenud ja ka vaktsineeritud. Tõhustusdoosi saanute seas on nakatumine 60 protsenti väiksem kui kahe doosiga vaktsineeritute hulgas. Kalda sõnul kinnitab see, et vaktsineerimine vähendab ka viiruse levikut.

Koos piirangute kadumisega on Tartu ülikooli hinnangul kahanemas ka inimeste ohutunne. Seire käitumisuuring näitas, et järjekindlalt suureneb nende inimeste hulk, kes nakkuse leviku tõkestamiseks midagi ette ei võta. Seireuuringu tegevjuhi, Tartu ülikooli rahvatervishoiu kaasprofessori Mikk Jürissoni sõnul eeldab see riskirühmadelt enda hoidmiseks senisest suuremat valvsust. "Praegune nakatumistase on ikka veel palju kõrgem kui sügisese nakkuslaine tipus, mistõttu võiks vaktsineerimata inimesed ja riskirühmadesse kuulujad rahvarohketes kohtades siiski maski kanda, hoolimata sellest, et see enam kohustus pole," ütles Jürisson.

Seireuuringut teeb Tartu ülikooli laiapõhjaline uuringumeeskond koostöös Synlabi, Medicumi ja Kantar Emoriga.