Et loomad ja linnud saaksid rahus pesitseda, tuleb nimestel kevadel looduses liikudes ettevaatlik olla ning keskkonnaamet pakub selleks abi, kutsudes kasutama maa-ameti looduskaitse kaardirakendust.
Keskkonnaamet palub olla lindude ja loomade pesitsusajal hoolikas
Keskkonnaameti looduskasutuse osakonna juhataja Kaili Viilma ütles pressiteate vahendusel, et osa looduslikest aladest vajavad oma erilise loodusväärtuse või siis hapruse ja tundlikkuse tõttu erilist kaitset. "Looduslike protsesside toimimiseks on mõnikord vaja inimesel nendelt aladelt kas päriselt või mõneks ajaks eemale hoida."
Inimesed võivad liikuda tähistatud matkaradadel ja ettevalmistatud külastuskohtades. Riigimetsas kannab puhkealade, matkaradade ja lõkkekohtade eest hoolt riigimetsa majandamise keskus ning infot nende kohta leiab selle veebilehelt "Loodusega koos".
"Väljaspool teid ja märgistatud matkaradu tuleb aga tähele panna, et loodushuviline oma külastusega kahju ei teeks," ütles Kaili Viilma. "Räätsamatkajatel tuleks vähemalt jüripäevast jaanipäevani pesitsusrahu tagamiseks eemale hoida laukasoodest ja lagerabadest, kus on rohkesti maaspesitsejaid. Ka paljud väikelaiud ja rannikualad on pesitsuspaigaks arvukatele lindudele ning pesituse nurjumiseks võib piisata vaid ühest valel ajal ja vales kohas kaldale tõmmatud paadist. Pesalt peletatud linnul pole aega mune ega poegi peita ning pesa võib jahtuda või jääda kergeks kaagiks kiskjatele. Seetõttu ongi paljudes eriti väärtuslikes elupaikades kehtestatud ajutised liikumispiirangud," selgitas ta.
Liikumispiiranguga alad on maa-ameti looduskaitse kaardirakenduses nähtavad kollase triibutatud alana. Viirutatud alal klõpsates avaneb infoaken, millel näha liikumispiirangu täpsed alguse- ja lõpuajad. Nii saab retke soovitud paika plaanida ajale, mil see loodusele pöördumatut kahju ei tee. Punase triibutusega alad tähistavad aastaringse liikumiskeeluga loodusreservaate.
Looduse kaitseks seatud liikumispiirangutest kinnipidamise üle teeb järelevalvet keskkonnaamet. Liikumispiirangu rikkujat võib oodata kuni 1200 euro suurune trahv, kui aga piirangu rikkumisega põhjustatakse keskkonnakahju, tuleb lisaks trahvisummale hüvitada ka keskkonnakahju.