R, 9.12.2022

Tuuli Tolmov: mida saab Viljandi vallavalitsus Niilusoo heaks teha?

Tuuli Tolmov
, Viljandi vallavolinik (EKRE)
Tuuli Tolmov: mida saab Viljandi vallavalitsus Niilusoo heaks teha?
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Tuuli Tolmiv, Viljandi vallavolinik (EKRE)
Tuuli Tolmiv, Viljandi vallavolinik (EKRE) Foto: Riina Ani

31. MÄRTSIL Viiratsis peetud Viljandi vallavolikogu istungil tõusis üles Niilusoo kaitseala loomise teema. Küsimus, miks Viljandi vallavalitsus pole oma tegevuses seniajani arvestanud Kolga-Jaani kogukonna soovi moodustada Niilusoo kohalik kaitseala, sai sellel istungil viimaks vastuse.

25. märtsil esitasin vallavolikogule taotluse Niilusoo kaitseala moodustamise algatamiseks. Vallavolikogu poole pöördusid kirjalikult aga ka aktsiaseltsi Mikskaare advokaadid, kelle põhisõnum oli soov kaitseala moodustamise taotlust mitte menetlusse võtta, kuni pole jõustunud kaevelubadega seotud kohtuotsused. Istungil puhkes selles küsimuses üsna põhjalik arutelu. Kaitseala moodustamise poolt võtsid meie fraktsioonist peale minu sõna Ülo Tuvi, Valmar Haava ja Hellar Mutle ning Reformierakonna fraktsioonist esitas minu hinnangul tugevaid argumente Anzori Barkalaja.

MIDA vallavalitsus siis teha saab? Fakt on see, et kohaliku kaitseala moodustamise saab algatada tema.

Kuigi mittetulundusühing Niilusoo tegi vallavalitsusele sellekohase ettepaneku juba kaks aastat (!) tagasi, on too seni andnud vaid ebamääraseid lubadusi ja tegudega venitanud. Istungil toodi välja hulk konkreetseid samme, mida saaks selle protsessi käivitamiseks teha.

Kohalik omavalitsus peab algatama ekspertiisi, mis selgitab välja, kas looduskaitse ala loomine on vajalik. Keskkonnaanalüüs on samuti kaitse alla võtmise aluseks. Kuna on põhjust arvata, et 2004. aastal kaevanduslubade väljastamise aluseks olev keskkonnamõju hinnang sisaldab olulisi väärandmeid, on uus ekspertiis ja analüüsid hädavajalikud. Mõistlik oleks lisada üldplaneeringusse märge, et praegu on Niilusoo alal kaevandamiseks luba, aga kohtuvaidlus käib ja ala staatus on ülevaatamisel.

Istungil tehti ka ettepanek esitada päring sõltumatule keskkonnaõiguse keskusele, kes annaks hinnangu valla võimalustele kaitseala moodustada.

VALLAVALITSUS on Niilusoo mõlemad osapooled mitu korda ära kuulanud, sealhulgas advokaadid. Vallavanem Alar Karu oli seisukohal, et vallal on õiguslikult väga keeruline midagi ära teha, ning märkis, et endiselt eelistatakse oodata kohtuvaidluse lõppu. Seejärel tuletati vallavalitsusele meelde, et Niilusoo kaitseala loomine on kirjas Viljandi valla koalitsioonilepingus. Kui seda täidetakse aga valikuliselt, siis millisest kokkuleppest taganetakse järgmisena?

Opositsioonis olev EKRE on avalikult ja häälekalt avaldanud toetust Niilusoole ning astunud vajalikke samme, et kaitseala loomine algatada. Lõplik otsus algatamise kohta peab aga tulema vallavalitsuselt.

Samal ajal kui vallavalitsus jäi ebakindlale seisukohale, toodi välja, et õiguslikult ei takista miski kaitseala loomise algatamist. Riigikohtu otsusega 3-17-563 võivad kohalikud omavalitsused seda teha, isegi kui ala kohta kehtivad kaevandusload. Seda enam, et see poleks Eestis esmakordne niisugune juhtum. Pooleli olev kohtumenetlus kaitseala loomise algatamist ei välista. Vallavalitsus ootab kohtuotsust kaebuse kohta, kuid kohtumenetlus seisneb väljaselgitamises, kas kaevanduslubade menetlus on olnud õiguspärane.

2020. AASTA 9. juunil esitas mittetulundusühingu Niilusoo juhatuse liige Sandra Urvak ühingu ettepanekud Viljandi valla üldplaneeringusse ning selgitas kohalikul tasandil kaitseala loomise põhimõtteid ja valla rolli selles üldplaneeringu kaudu. Seniajani ei ole sellele vastatud.

Esitasin istungil vallavalitsusele arupärimise. Palusin teada anda, mida vallavalitsus on teinud ettepanekute üldplaneeringusse lülitamise koha pealt, miks pole arvestatud kaitseala moodustamise vajadust üldplaneeringu menetlemise käigus ning kas on võimalik valla üldplaneeringu kaudu algatada kohaliku tähtsusega Niilusoo kaitseala moodustamine, sest sellest soovist oldi juba varem teadlik.

Kohaliku omavalitsuse eesmärk peaks minu arvates olema oma elanike heaolu. Viljandi vallavalitsusele esitati 2021. aastal 1267 allkirjaga petitsioon sooviga moodustada Niilusoosse kohaliku tasandi kaitseala. Allkirjade hulk näitab ilmekalt kohalike elanike soovi ja üldist avalikku huvi. Seda ei tohiks kindlasti ignoreerida.

Vallavalitsuse justkui kardaks astuda konkreetseid samme ja eelistab otsusega venitada. Keskkonnahoid on üks teemadest, mille puhul vallavalitsus ja -volikogu peaksid unustama erakondlikud erimeelsused ja vastasseisud ning tegema tööd ühise eesmärgi nimel. Valla elanike elukvaliteet on number üks ning puhas keskkond on osa sellest.

TURBA kaevandamisega võivad kaasneda ohud, mis vajaksid kindlasti sõltumatut analüüsi. Teiste vigadest on ju mõistlik õppida. Näiteks Läänemaal Salajõe külas oli probleeme vee kvaliteediga ja üheks põhjuseks oli just nimelt turba kaevandamine (riigikohtu halduskolleegiumi 2019. aasta 9. oktoobri otsus asjas numbriga 3-17-796, kui keegi soovib tutvuda). Turbamaardlatega kaasnevad ka tolmu õhku paiskumine, müra, tuleohu suurenemine ja täielik maastikumuutus. Niilusoo puhul ei ole küsimus üksnes looduskaitses, mõjutatud on kogu keskkond. Ei tohi unustada, et Kolga-Jaani alev on Niilusoost vaid umbes 700 meetri kaugusel, mõni talu jääb sellele veelgi lähemale. Turbaväli mõjutaks tunduvalt kohalike elu.

Kõikjal räägitakse aina tulevikuperspektiivist ja tehakse üleskutseid maale elama asuda, aga toimiv maardla muudab Kolga-Jaani piirkonna kindlasti vähem atraktiivseks. Ka kohalike väikeettevõtjate teenistus oleks maardlast mõjutatud. Kas suurettevõtte huvid on tähtsamad kui nende omad?

Vallavalitsusele on tutvustatud viise, kuidas on Niilusood võimalik kaitse alla võtta. Volikogu istungist jäi mulle aga mulje, et hoolimata mittetulundusühinguga Niilusoo kohtumistest ja rahva tahtest, ei ole vallavalitsuse seisukoht muutunud. On lubadused, on võimalused... Aga millal saavad need tegudeks?

Viljandi vallavolikogu 31. märtsi istung on järelvaadatav.

Märksõnad
Tagasi üles