Tuuli Tolmov: mida saab Viljandi vallavalitsus Niilusoo heaks teha?

Tuuli Tolmiv, Viljandi vallavolinik (EKRE)
Tuuli Tolmiv, Viljandi vallavolinik (EKRE) Foto: Riina Ani

31. MÄRTSIL Viiratsis peetud Viljandi vallavolikogu istungil tõusis üles Niilusoo kaitseala loomise teema. Küsimus, miks Viljandi vallavalitsus pole oma tegevuses seniajani arvestanud Kolga-Jaani kogukonna soovi moodustada Niilusoo kohalik kaitseala, sai sellel istungil viimaks vastuse.

25. märtsil esitasin vallavolikogule taotluse Niilusoo kaitseala moodustamise algatamiseks. Vallavolikogu poole pöördusid kirjalikult aga ka aktsiaseltsi Mikskaare advokaadid, kelle põhisõnum oli soov kaitseala moodustamise taotlust mitte menetlusse võtta, kuni pole jõustunud kaevelubadega seotud kohtuotsused. Istungil puhkes selles küsimuses üsna põhjalik arutelu. Kaitseala moodustamise poolt võtsid meie fraktsioonist peale minu sõna Ülo Tuvi, Valmar Haava ja Hellar Mutle ning Reformierakonna fraktsioonist esitas minu hinnangul tugevaid argumente Anzori Barkalaja.

MIDA vallavalitsus siis teha saab? Fakt on see, et kohaliku kaitseala moodustamise saab algatada tema.

Kuigi mittetulundusühing Niilusoo tegi vallavalitsusele sellekohase ettepaneku juba kaks aastat (!) tagasi, on too seni andnud vaid ebamääraseid lubadusi ja tegudega venitanud. Istungil toodi välja hulk konkreetseid samme, mida saaks selle protsessi käivitamiseks teha.

Kohalik omavalitsus peab algatama ekspertiisi, mis selgitab välja, kas looduskaitse ala loomine on vajalik. Keskkonnaanalüüs on samuti kaitse alla võtmise aluseks. Kuna on põhjust arvata, et 2004. aastal kaevanduslubade väljastamise aluseks olev keskkonnamõju hinnang sisaldab olulisi väärandmeid, on uus ekspertiis ja analüüsid hädavajalikud. Mõistlik oleks lisada üldplaneeringusse märge, et praegu on Niilusoo alal kaevandamiseks luba, aga kohtuvaidlus käib ja ala staatus on ülevaatamisel.

Istungil tehti ka ettepanek esitada päring sõltumatule keskkonnaõiguse keskusele, kes annaks hinnangu valla võimalustele kaitseala moodustada.

Tagasi üles