/nginx/o/2020/09/17/13351103t1hdb49.jpg)
/nginx/o/2022/04/01/14459536t1h2052.jpg)
Osa Viljandimaale sõjapõgenikena jõudnud Ukraina lapsi on endale maakonnas leidnud kooli või lasteaia. Need, kelle kool Ukrainas seda võimaldab, jätkavad e-õppes.
Mulgi vallas jätkab kodumaal katki jäänud kooliteed kaheksa ukrainlast: seitse Kitzbergi gümnaasiumis ja üks Mõisaküla koolis. Üks laps on lasteaias.
Valla haridus- ja noorsootöö spetsialist Reelika Liivak rääkis, et Karksi-Nuia tuleb ka Ukraina õpetaja, aga millal ta jõuab, pole veel teada. Lapsed õpiksid siis põhiliselt temaga, ent ühineksid kunstis, tööõpetuses ja kehalises kasvatuses teiste koolilastega.
«Lapsed on tublid. Kes on tagasihoidlikum, kes elavam, aga nad kohanevad,» lausus Liivak.
Lastel on Eestis ka Ukraina e-õppe võimalus ning vajaduse korral võimaldatakse igale perele arvuti.
Liivak rääkis, et esialgu ei ole kindel, et Ukraina pered jäävad Eestisse. «Elame üks päev korraga.»
Viljandis on kooliastumise avalduse teinud 16 Ukraina last. Linnavalitsuse haridus- ja kultuuriameti juhataja Tiivi Tiido sõnas, et üks neist soovib minna riigigümnaasiumi ja üks läks Viljandi valla kooli. Praegu õpivad ukrainlased juba Jakobsoni ja Paalalinna koolis, Viljandi Kesklinna kooli tulid avaldused hiljem. «Igal hommikul kõik täpsustub.»
Haridusspetsialist Riina Viilebergi sõnul on lapsi eri kooliastmetest, üks on gümnaasiumis, teised on I–VIII klassist. Lasteaialapsi on 13.
Viileberg selgitas, et Ukraina lastele pakutakse esialgu rohkem võimalust teha kaasa neis ainetundides, kus pole keeleoskust vaja, ning eesti keele õpet pakutakse neile kõrvale. «Täismahus ei hakka nad kindlasti kõikides tundides osalema. Kes soovivad ning kellel kool toimib, saavad Ukraina distantsõpet teha.»
Viljandi valla abivallavanem Irma Väre ütles, et valda on tulnud kokku 15 naist ja sama palju lapsi, kellest suurem osa on eelkooliealised. Koolilapsi on kuus ja kolm-neli käib juba koolis. Kaks last õpivad veebis, sest nende IT-valdkonnas töötavad vanemad soovivad edasi liikuda Skandinaavia maadesse.
Lasteaedades on praegu kolm last. «Ülejäänud on kodused või väikesed, kaks tahaksid minna, aga meil pole Tarvastu piirkonnas lasteaiakohti,» märkis Väre.
Kolm last on praegu Heimtali koolis, sest seal töötas juba varem ukrainlanna, kes õpetas vene keelt. «On moodustatud eraldi väikeklass, kus nad saavad õppida mõlemas keeles,» selgitas Väre. «Üks laps on teisel pool valla otsas, ka tema alustab keelekümblust.»
Väre lisas, et kuigi õpetajatel ei ole otsest ettevalmistust uue olukorraga toimetulekuks, ei ole keelekümblus Eestis uus, sest siin elab väga palju eri rahvustest inimesi, kes selle meetodiga hakkavad eesti keelt kõnelema umbes poole aastaga. «Kui tuleb näiteks Mehhikost laps, hakatakse samamoodi pihta. Selles mõttes on Eesti õpetajad valmis.»
Põhja-Sakala valda on tulnud 100 põgenikku, kellest 60 on lapsed. Abivallavanem Kadri Linderi sõnul nad veel koolis ei käi, sest enamik peresid on alles ajutistel pindadel, otsib püsivat elukohta ja tegelevad paberite kordaajamisega. Kui see on tehtud, saab ka kooli kohta paremini otsuseid teha. Kooliealised osalevad veebi teel praegu Ukraina veebitundides. Linder rääkis, et on arutatud, kas näiteks Sürgavere spordihoones peatuvad Ukraina lapsed võiksid seal koolis eraldi rühmas õppida või mõnedes koolitundides või vahetunnis Eesti lastega koos olla.
Kaks last soovivad minna Tääksi lasteaeda. Kooliealisi lapsi on kümmekond ning üks tüdruk on ka Ukrainas lõpuklassis, XI klassis. «Temal veebiõpet pole, sest tema piirkonda on pommitatud. Hakkame nuputama, et ta saaks oma haridustee siin lõpetatud,» rääkis Linder.