Euroopa otsustas, et kellakeeramine on edaspidi vaba

Iga inimene saab edaspidi õiguse ise otsustada, kas soovib kella keerata või mitte. Foto: Toomas Huik

Euroopa Liit võttis täna vastu otsuse, et edaspidi võib igaüks ise otsustada, kas soovib suve- ja talveajale minnes kella keerata või mitte. Iga kodanik saab ise otsustada ka seda, kui palju ta kella keerata soovib.

Euroopa Liidu ajaosakonna kellakeeramise kantsler Clock Timmer sõnas Sakalale, et seda küsimust menetlesid saadikud pikalt ning ühtse arutelu käigus leiti, et kellakeeramisel pole suurt mõtet.

"Kevadel muudkui edasi, talvel tagasi. Euroopa arenguperspektiividest lähtudes võib nentida, et selline teguviis ei ole kooskõlas kõigi Euroopa liidu tublide kodanike kreedoga," sõnas kantsler Timmer.

Nõnda kogunesid ametnikud arutlema, mida kodanike murega teha, ja võtsid vastu otsuse, et vaba Euroopa Liidu kodanik peab saama vabalt otsustada, kas ta üleüldse tahab kella keerata, ja kui tahab, siis kui palju. "Elame ikkagi vabade ühiskondade maailmas ning on kahetsusväärne, et varem pole demokraatia inimestele säärast vabadust võimaldanud," sõnas kellakeeramise kantsler.

Kellakeeramise vabaks andmine aitab Clock Timmeri sõnul kokku hoida raha, mille eest saab olemasolevate ametnike palka tõsta. "Meile saabub igal kevadel ja sügisel lademetes inimeste kirju, milles küsitakse, kuhupoole seda kella nüüd keerama peab. Oleme selleks ajaks võtnud kirjadele vastamiseks ajutiselt tööle mitu ametnikku, kuid see on kallis. Igaüks neist tahab ju oma kabinetti, sekretäri ja vähemalt kolme nõunikku, kellele tuleb samuti palka maksta. Enam seda muret pole," ütles Timmer enesekindlal toonil.

Küsimuse peale, kas selline poliitika inimeste elu sassi ei aja, sai kantsler pahaseks ning röökis ajakirjanikule telefoni, et inimesed pole lollid ja aeg on üleüldse subjektiivne asi.

Suveaeg oli vööndiajast ühe tunni võrra edasi nihutatud kellaaeg. Suveajale mindi Eestis märtsi viimasel pühapäeval öösel kell kolm ja tagasi vööndiajale oktoobri viimasel pühapäeval kell neli öösel. Siis keerati ajanäitajaid tund aega tagasi. Mitteametlikult nimetati vööndiaega ka talveajaks.

Suveajale läksid varem üle kõik Euroopa Liidu riigid, sest siseturu ühtse toimimise huvides kehtis kogu euroliidus sama kuupäev ja kellaaeg nii suveaja alguse kui lõpu kohta. Edaspidi ei ole teada, mis siseturust saab. Eestis mindi esimest korda suveajale 1917. aastal.

NB! Tegu on aprillinaljaga!